MART KULDKEPP ⟩ Külma sõja varude ammendumine on määrav

Leekides laskemoonaladu Krimmis (2023). Pilt on illustreeriv. Foto: VIKTOR KOROTAYEV

Lääneriikides kehtib sõnavabadus ja eksisteerib vaba ajakirjandus, ning küsimus, kas ja mil määral peaks Ukrainat sõjas Venemaa vastu abistama, on pidevalt päevakorras, kirjutab kolumnist Mart Kuldkepp.

Osalt vastab see Venemaa huvidele: Kremlis kindlasti ei soovita, et abi Ukrainale muutuks mingiks rutiinseks, tehnokraatlikuks küsimuseks, mis avalikkuses huvi ei ärata. Ent teisest küljest on seesugustel arutlustel oma hariduslik väärtus, sest keskmise lääne inimese strateegilised instinktid on nõrgad ning sõja ja okupatsiooni küsimustega suudetakse suhestuda ainult üsna kaudselt ja pealiskaudselt. Need nähtused on vaja uuesti mõistetavaks muuta, sest kuigi lääneriigid käimasolevast sõjast otseselt osa ei võta, ei saa nad kindlasti olla ükskõiksed küsimuses, kes selle sõja võidab või kaotab.

Viimase enam kui kahe ja poole aasta jooksul on Ukraina aidanud NATO-l võita üliolulist aega. 2022. aasta alguse seisu ressurssidega poleks ka Euroopa liitlased suutnud kuigivõrd paremini Vene rünnakuga toime tulla – seda isegi mitte niivõrd relvade puudumise, kui logistiliste väljakutsete ning laskemoona ja muude sõjapidamiseks vajalike kulumaterjalide vähesuse tõttu. Vene vägede edasitung oleks mingil hetkel õnnestunud peatada, kuid seejärel oleks see tõenäoliselt kujunenud umbes samalaadseks positsioonisõjaks, nagu näeme praegu.