JUHTKIRI ⟩ Mu vana kuub, veel vastu pea!

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Kasutatud riiete sorteerimine on praegu mõttetu.
• Ametnikud ja poliitikud peaksid vaatama, mis regulatsioone Euroopa Liidust heaks kiita.
• Vanarõivaste sorteerimine on läbi mõtlemata.

Meie majapidamisi on ootamas 1. jaanuaril uus üllatus. Tegelikult pole selles muidugi midagi väga uut. Kui tähistasime 2018. aastal Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva, võttis Euroopa Liit vastu jäätmedirektiivi, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid 1. jaanuariks 2025 sisse viima kasutatud rõivaste ja tekstiilide liigiti kogumise.

Kas Eesti on selleks valmis? Muidugi mitte. Uue aasta algusest ei tohi inimesed enam oma vanu rõivaid, aga ka jalanõusid olmeprügisse visata, vaid peavad neid sorteerima. Praktikas tähendab see tõenäoliselt nende jäätmejaama viimist. Jäätmejaamu pole aga iga nurga peal ning nende hulk omavalitsustes võib olla erinev.

Kas võime saada selle eest Euroopa Liidult trahvi? Tõenäoliselt, kui me ei suuda olukorda mõne kuu jooksul hüppeliselt parandada. Kas see oleks mõeldav? Põhimõtteliselt küll, kuid oleks olemuslikult jabur. Taas kord pole teemat hästi läbi mõeldud.

Nimelt, viimastel aastatel on kujunenud olukord, kus omavalitsused täidavad formaalselt kasutatud rõivaste vastuvõtmise kohustust jäätmejaamades. Kas inimesed on neid sinna viinud või mitte, on omaette küsimus, kuid nende äraandmise võimalus on olemas. Nüüd on inimesed kohustatud neid sinna viima. Sellega haakub kolm probleemi.

Esiteks, nagu juba öeldud, jäätmejaamadesse minek on ebamugav. Samas pole ka mõeldav, et kodumajapidamistesse tuleks juurde veel üks prügikast, sest tekstiilijäätmeid lihtsalt ei teki nii palju.

Teiseks, praeguseks pole veel lõplikult selge, kas inimesed peavad hakkama jäätmejaamadesse viidud vanade riiete ja jalanõude eest neile midagi maksma või mitte.

Postimehe arvates ei peaks praegu inimesi survestama ebamugavalt vanarõivaid sorteerima, kui tulemuseks on ikkagi nende prügilatesse matmine või põletamine.

Kolmandaks, arvake ära, mida jäätmejaamad kogutud vanarõivastega teevad? Õige, viivad prügilasse või saadavad põletamisele. Põhjus selles, et paljud rõivaesemeist on hallitanud, määrdunud või lagunenud, mistõttu neid pole enam võimalik taaskasutada. Väga üksikutes kohtades tehakse rõivastest puhastuskaltse, mida põhimõtteliselt iga automanik muidugi hindaks. Ja meil ei ole veel head tehnoloogiat, mis suudaks eraldada tekstiilijäätmetest neid kiude, mida saaks taaskasutada, nendest kiududest, mida taaskasutada enam ei saa.

Ehkki taaskasutus ja prügi väärindamine on väärt mõtted, ei peaks Postimehe arvates praegu inimesi survestama ebamugavalt vanarõivaid sorteerima, kui tulemuseks on ikkagi nende prügilatesse matmine või põletamine. Sellist tegevust tuleks nimetada kilpluseks ning arvatagi võib, et tagajärjena sunnitud asendustegevus kompromiteerib inimeste silmis meie valitsust, Euroopa Liitu ja jäätmekäitlust laiemalt.

Kuidas oleme sellisesse olukorda jõudnud? Taas kord oleme tõenäoliselt tunnistajaks meie ametnike soovile nõustuda kriitikavabalt Euroopa Liidust tulevate regulatsioonidega. Konkreetse jäätmekäitluse direktiivi idee on hea, aga teostatavus nõrk, see oleks vajanud paremat seadusloomet.