TOOMAS ALATALU ⟩ Sõjas on kätte jõudmas jagamise aeg? Putin ja Lavrov avavad kaarte

Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin ja välisminister Sergei Lvarov. Foto: ALEXEY MAISHEV / AFP

Nagu teada, on Venemaa Ukraina agressiooni saatva propaganda peanarratiiv otseselt seotud Suure Isamaasõjaga (mida Kreml käsitleb kui puhtalt oma võitu, distantseerudes teisest maailmasõjast) – sõdime Saksamaa natside järglastena esilekerkinud ja Venemaa-vastase taraanina esilelükatud Ukraina neonatside võitmiseks, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Kiievi ja tema lähiliitlaste hoiak on selge – agressor tuleb tõrjuda tagasi oma urgu ehk Ukraina saagu tagasi 1991. aasta piirid. Paraku sõda venib ja mõned mõjukad riigid, kes pole küll otseselt Venemaa liitlased sõjas, on samas toetust jaganud viimasel ajal sündinud erinevatele rahuplaanidele. Need peavad muuhulgas silmas ajutisi territoriaalseid lahendusi – sõdimine peatub seal, kus ta praegu on, mis mõistagi on kaotus Ukrainale, andes Venemaale võimaluse kinnituda vallutatud aladel.

Putin ja kogu Venemaa ladvik kinnitab juba kümnendat aastat, et Krimmi tagastamine ei tule kõne allagi. 30. septembril, kui möödus aasta, mil 2014–2015 vallutatud Donetski ja Luhanski nn rahvavabariigid ning 2022 vallutatud Hersoni ja Zaporižžja oblastid arvati ametlikult Venemaa Föderatsiooni osadeks, kuulutas Putin, et vendi ja õdesid mitte maha jättes võideldakse praegu sõjalises erioperatsioonis Donbassis ja Novorossijas ning kaitstakse piire (rubezhi) Kurski, Belgorodi ja Brjanski oblastites.