JUHTKIRI ⟩ Lõkse on parem vältida

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Reeglitepõhine maailmakord, mida me kaitseme, on paraku Venemaa ja Hiina tegevuse tõttu muutumas.
• On selge, et säärases muutunud olukorras on liitlaste olemasolu Eestile üliolulise tähtsusega.
• Eestile olulistele välispoliitiliste otsustele – nagu ÜRO-hääletus – peab eelnema ühiskonnas debatt.

Eesti ei saa lootma jääda üksnes reeglitepõhisele maailmakorrale, vaid meie iseseisvuse garandiks on ennekõike liitlased, kellele võib loota ka raskel hetkel.

Säärase sõnumi saime esmaspäeval peetud riigikogu väliskomisjoni istungilt, kus välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ja välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov andsid aru, miks hääletas Eesti eelmisel kuul ÜRO Peaassambleel Iisraeli hukka mõistva resolutsiooni poolt.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) nentis, et Eesti kaitstav reeglitepõhine maailmakord, mida Tsahkna tõi põhjenduseks hääletusel Iisraeli vastu, on läbi tegemas muutusi. «See reeglitepõhine maailmakord, mida me kaitseme, on paraku Venemaa ja Hiina tegevuse kontekstis muutumas. Kuidas me siin Eesti julgeolekut kõige paremini suudame tagada, on hoides kokku liitlastega, demokraatlike jõududega,» ütles Mihkelson ERRi teatel.

Parem informeeritus ja strateegiline vaade tulevikule aitavad Eestit edasi läbi keerulise tuleviku.

Väliskomisjoni esimees rõhutas veel, et Eesti ei tohi kukkuda välispoliitilistesse lõksudesse, nagu see Iisraeli-hääletus kahtlemata oli.

Tuleb ka meenutada, et väliskomisjoni arutelu leidis aset väga sümboolsel kuupäeval – aasta tagasi, 7. oktoobril ründas terrorirühmitus Hamas Iisraeli, tappes ligemale 1200 inimest ja võttes 251 pantvangi. Sealtpeale on sõda Lähis-Idas laienenud ja muutnud palju maailma geopoliitikat, kaasa arvatud vähenev tähelepanu Ukraina sõjale. Kuid Iisraelil on õnnestunud märkimisväärselt kahjustada nii Hamasi kui ka Iraani toetatavat Hezbollah’d.

On selge, et säärases muutunud olukorras on liitlaste olemasolu Eestile üliolulise tähtsusega. Eesti välispoliitika üks aksioome ’ei kunagi üksi’ peab rakenduma igal hetkel ka praktikas. 1939. aastal tekitas rahvusvahelist õigust Rahvasteliit, kuid see ei lugenud midagi, kui Nõukogude Liit ja Saksamaa vallandasid Molotovi-Ribbentropi paktiga Teise maailmasõja. Praegu tekitab rahvusvahelist õigust ÜRO, kelle käed jäävad aga mitmesuguste konfliktide lahendamisel lühikeseks.

Lisaks välispoliitilistele lõksudele on veel Iisraeli-vastase hääletusega peidus sisepoliitilised lõksud. Eesti juudi kogukond polnud väga õnnelik Eesti hääletuse üle ÜROs, kuid otsustas sellegipoolest suuremeelselt kutsuda esmaspäevasele Hamasi ohvrite mälestustseremooniale välisminister Tsahkna.

Mihkelson on veel välja toonud, et Eestile olulistele välispoliitiliste otsustele – nagu ÜRO-hääletus – peab eelnema ühiskonnas debatt. Oleme niigi näinud, kuidas maailm on meie õuele tulnud, olgu selleks Ukraina sõda, Lähis-Ida konflikt, USA presidendivalimised või kasvõi Hiina tõus. Selleks aga, et tõeline debatt aset leiaks, oleks vaja kodanike informeeritust. Seda eriti küsimustes, kus Eesti peab hääletama (USA presidendivalimiste kohta ei oodata Eesti otsust, aga seal toimuv mõjutab paratamatult ka meid). Parem informeeritus ja strateegiline vaade tulevikule aitavad Eestit edasi läbi keerulise tuleviku.