Inimõiguslased: sooneutraalne lasteaed on võrreldav kristlikuga

Marianne Meiorg ja Kari Käsper. Foto: Postimees.ee / EIK

Kui lapsevanematel on õigus panna oma võsuke kristlikku lasteaeda, on mõeldav panna ta ka sooneutraalsesse, leiavad Kari Käsper ja Marianne Meiorg Eesti Inimõiguste Keskusest Postimehe arvamusportaalis. Nende hinnangul vajab Eesti praegu siiski mitte oma sooneutraalset lasteaeda, vaid õpikute ja muude õppematerjalide uuendamist.

Laupäeval Postimehes avaldatud artikkel sooneutraalsest lasteaiast esitleb põnevat ja harjumatut ideed soolise ebavõrdsuse vastu võitlemisel. Tegu on kahtlemata eksperimendiga, mis kombib ühiskonna arusaamu soorollidest ja nende kohast ühiskonnas.

Taolise lasteaia mõte on lapsi juba varakult harjutada mõttega, et sugu üldiselt ei määra seda, mida inimene teha saab või tahab, vaid pigem on tegemist ühiskondlikult kujundatud hoiakutega, mis naisi ja mehi teatud rollidesse panevad.

Need traditsioonilised soorollid ei ole alati mõistlikud ega sobi mõnikord kaasaegsesse ühiskonnakorraldusse. Soostereotüüpide kahjulikest tagajärgedest vabanemiseks on erinevaid meetmeid, mille hulka kuuluvad sookvoodid, aga ka sooneutraalne lähenemine.

Suures osas oleme soospetsiifilisele elule ammu «ei» öelnud. Ega põhiseadus asjata eraldi ei sedasta, et abikaasad on võrdõiguslikud. Paljudes teisteski valdkondades on sooneutraalsus tänapäeval ilmselge ega vääri mingit ühiskondlikku debatti: valida saavad mehed ja naised ühtemoodi, samuti on Eesti seaduste valdav enamus loodud sooneutraalselt.

Seega võib tõdeda, et paljuski on meie elu heas mõttes sooneutraalne juba täna, seda ei saa öelda mitte kaugeltki kõikide maailma riikide kohta.

Kulminatsioon

Sooneutraalse lasteaia näol on võib-olla tegu soolise võrdõiguslikkuse mõttes loogilise kulminatsiooniga.

Vähem kui sajand tagasi õppisid poisid ja tüdrukud eraldi koolides ja erinevate õppekavade alusel. Nüüdseks on loomulik, et lapsed õpivad koos ja sarnase õppekava alusel, kuigi ikka on õppeainetes väiksemaid erinevusi (kõige silmatorkavam on näide tööõpetusest, mis on enamasti poistele ja tüdrukutele erineva sisuga).

Selle valguses on Rootsi lasteaia eksperiment samm suunas, mis meile praegu äärmusena tundub. Kuid võibolla on see lihtsalt lasteaed, mis pakub lastevanematele võimaluse näidata oma lastele ühiskonda läbi teistsuguse pildi?

Lapsevanematel on õigus valida oma lastele selline haridusasutus, mis nad peavad kõige sobilikumaks. Täpselt nagu vanematel on õigus panna oma laps religioossesse õppeasutusse, on neil õigus panna oma laps ka õppeasutusse, mis vastab nende ühiskondlikele hoiakutele.

Seni, kuni selline lasteaed ei ole lastevanematele kohustuslik, ei ole ka põhjust muretseda. Sooneutraalsusele pürgiv lasteaed, mis hetkel tundub harjumatu ja mille mõju laste kasvatusele ei ole veel piisavalt uuritud, peab kindlasti olema vabatahtlik.

Eestis ei ole usutavasti lähiajal sellist lasteaeda oodata. Selleks on Eesti ühiskonnas soolise võrdõiguslikkuse areng veel liialt varases staadiumis, et näha radikaalsemaid alternatiive kinnistunud soostereotüüpidele. Samas peab tegema kindlaid ja järjepidevaid samme, mis viiksid sooliselt tasakaalustatuma ühiskonna poole.

Vajadusest reaalseid samme teha kirjutas ka kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme pühapäeval Postimehes vastusena Rootsi lasteaia artiklile.

Probleem Eestis on ja sellega tuleb tegeleda. Kindlasti ei ole vaja alustuseks kasutada Eesti kontekstis äärmuslike vahenditega nagu sooneutraalsete lasteaedadega.

Alustada võiks Eesti koolides kasutatavate õppematerjalide ja -vahendite läbivaatamisega ja uuendamisega, pidades silmas ka seda, et need tahtmatult soostereotüüpset käitumist ei süvenda.

Postimehe arvamusportaal küsib täna nädalavahetusel esitletud Rootsi näite varal ekspertidelt, kuidas nad suhtuvad sooneutraalsesse lasteaeda.