JUHTKIRI ⟩ Hoiatav näide

Päeva karikatuur, 7. oktoober. Foto: Urmas Nemvalts

• Narva linn tahab suuremat mõju Narva muuseumi üle.
• Tegemist on juba tuttava käekirjaga.

Septembri lõpul kerkisid taas Narva linna ja riigi vastuolud Narva muuseumi ümber.

Linnavõimu esindajate väitel olla muuseumis tehtud juhtimisvigu. Sihtasutuse Narva Muuseum nõukogus jagunevad riigi ja linna esindajate kohad pooleks. Kui hääled jagunevad võrdselt, jääb peale nõukogu esimehe hääl, kelleks on riigi esindaja. Riik aga on Narva muuseumi juhtimisega rahul.

Narva linn tahab olukorda muuta ja saada nõukogus suuremat mõjujõudu – teisisõnu vetoõigust. Lõppenud nädalal käis Narva linnapea Jaan Toots selle nõudmisega kultuuriminister Heidy Purga jutul, ähvardades muidu Narva linna lahkumisega sihtasutusest. Ministri sõnul jäid Tootsi soovid talle arusaamatuks.

Käekiri on tegelikult tuttav – sarnaste põhjendustega kangutas Narva linn seitsme aasta eest ametist tollase muuseumi juhi Andres Toode. Sel kevadel aga sunniti töötajate vastuseisust hoolimata lahkuma teise sihtasutuse, Narva haigla juht Ago Kõrgvee.

Viimati oli meil juhtkirjas Narva muuseumist juttu märtsikuus, kui kaks Narva linna poolt sihtasutuse nõukogu liikmeks määratud linnavolinikku polnud rahul muuseumi väljapanekuga, mis käsitles seda, kui punaarmee pommitas Narvat 1944. aastal, ega sellega, et näituse reklaamil võrreldi seda Ukraina sündmustega. Mainitud kahest liikmest üks, Aleksei Mägi, figureerib ka kapo aastaraamatus.

Piirilinnuses asuv Narva muuseum on üks eestluse kantse valdavalt venekeelses linnas. Ei tohi lubada mingisuguseid katseid selle tööd mõjutada või selle juhtimist politiseerida.

Eks see annab aimu, mis võib juhtuda, kui muuseumi nõukogu veelgi politiseerida. Seaduse järgi ei tohiks sihtasutuse nõukogu muuseumi töösse sekkuda, kuid nagu näha, pole see igaühele takistuseks. Märtsikuus lahendati asi sellega, et kuulutati välja töörahu. Nüüd aga paistab, et linna esindajatele ei maksa see midagi.

Ega siin muud lisada polegi, kui tsiteerida meie märtsikuist juhtkirja: «Viimastest aastatest meenub Narvast mitmesugust janti, alates nõukogudeaegsete tänavanimede ümbernimetamise vastuseisust kuni venitamiseni eestikeelsele haridusele üleminekuga. Ühtlasi on Narva kujukas näide, et kohaliku valimisõiguse jagamine Vene Föderatsiooni kodanikele on olnud ajalooliselt halb mõte.»

Piirilinnuses asuv Narva muuseum on üks eestluse kantse valdavalt venekeelses linnas. Ei tohi lubada mingisuguseid katseid selle tööd mõjutada või selle juhtimist politiseerida. Kui aga Narva linn tahab sihtasutusest lahkuda, siis mis seal ikka – mingu.

Seekordne vastasseis on taas üks hoiatav näide, kuidas kohalikud valimised on liiga olulised, et lubada mittekodanikel neil osaleda. Poliitikat ei tehta ainult Tallinnas, vaid ka kohalikes omavalitsustes. Ja nagu näha, ka muuseumi nõukogus.