ERKKI BAHOVSKI ⟩ Lähis-Ida konfliktis loeb ideoloogia, mitte kokkulepped

Inimesed poseerivad Iraani raketi jäänuste juures Negevi kõrbes Iisraelis. Foto: MENAHEM KAHANA/AFP/Scanpix

Lähis-Ida kõike endasse mässivat konflikti võib kajastada pea igasuguse nurga alt, olgu selleks diplomaatia, tavainimesed, geopoliitika (ja sellega seotud nafta), ajalugu jne. Kuid küsigem siin kaks olulist küsimust: mis tingimustel kehtestuks püsiv rahu Lähis-Idas ja selleni viiv de-eskalatsioon ning vastupidiselt: mismoodi täpselt üldse näeks välja sõda Iisraeli ja Iraani vahel?

Alustagem viimasest. Kui vaadata maakaarti, siis näeme põhikooli geograafiana, et Iraanil ja Iisraelil puudub ühine piir. Selleks, et Iraan saaks Iisraeli okupeerida, tuleb Iraani sõjaväel marssida läbi Iraagi, Jordaania või Süüria. See oleks ulme, nagu ka meredessandi tegemine Punaselt merelt.

Jäävadki järele raketid ja vargsõda Hezbollah' käte läbi. Aga kui palju see aitab kaasa Iisraeli riigi likvideerimisele, nagu on korduvalt ähvardanud Iraani liidrid? Ainus reaalne võimalus – ja vägagi hirmus võimalus – oleks Iraani tuumarelva olemasolu. Kujutlegem hetkeks, et Iraani poolt lekitatud rakettide hulgas oleks mõni olnud varustatud ka tuumalõhkepeaga.