JUHTKIRI ⟩ Skeemid puhkustega lõppegu

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Idanaabri kaitsekulutused sunnivad ka meil oma kaitse-eelarvet kasvatama.
• Ametnike puhkus 35 päeva on midagi, mille pealt saaks kärpida.
• Puhkuseerisuse järele pole enam vajadust.

Aeg-ajalt on kasulik endale meelde tuletada, et me oleme saavutanud elatustaseme, millest 1990. aastail ainult unistati. Igaüks on selleks andnud talle jõukohase panuse: eraettevõtjad ja eraettevõtete töötajad, riigiteenistujad ja riigiettevõtete töötajad.

Paraku oleme nüüd sattunud olukorda, millest peame ka koos välja tulema. Meist sada korda suurem naaberriik on asunud 16. sajandi tsaaride stiilis maid koguma ja me ei saa lihtsalt teha nägu, et meisse see ei puutu.

Oleme leidnud lahenduse, mis nagu demokraatlikus riigis ikka, on kompromisslahendus, ja nagu selliste lahenduste puhul ikka, ei meeldi õieti mitte kellelegi.

Aga isegi selline lahendus lubab meil aastatel 2025–2027 riigikaitseks kulutada vahemikus 3,0–3,1 protsenti SKTst, mis tähendab, et kaitseväe juhataja soovitud hädavajalikust laskemoonakogusest saab osta heal juhul poole. Samal ajal kulutab meie idanaaber sõjaliseks otstarbeks üle kuue protsendi SKTst. See on taust, mida me peame kogu aeg meeles pidama.

Meeles tuleb pidada ka seda, et need on ainult arvud arvutiekraanil või paberil ja ühtegi eurot nende taga ei ole. Me alles hakkame maksma julgeolekumaksu, kusjuures ettevõtjad kõige rohkem, ja me alles hakkame tegema kärpeid, mis puudutavad jälle kõige enam neid, kes saavad palka riigieelarvest.

Postimees toetab kärpemeetmena ametnike puhkuseerisuse kaotamist, sest mingisugust karjuvat vajadust selle järele enam ei ole.

Neid on Eestis umbes 130 000 inimest. Sealhulgas on ka umbes 30 000 ametniku, kelle kohta käib avaliku teenistuse seadus. Ja see seadus ütleb, et ametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

Selle aasta märtsis küsis valitsus kaubandus-tööstuskoja arvamust seaduseelnõu kohta, millega taheti peale ametnike ka kõigi teiste riigipalgaliste töötajate põhipuhkus vähemalt 35 kalendripäeva peale tõsta. Kaubandus-tööstuskoda sellega ei nõustunud ja kordas oma varasemat ettepanekut, et kulude kokkuhoiuks tuleks ka ametnike puhkuseerisus kaotada ja viia puhkus tavapärase 28 kalendripäeva peale. Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts kommenteeris seda sõnadega, et ettevõtjatel ja riigil on kokkuhoiust jätkuvalt täiesti erinevad arusaamad.

Valitsus loobus oma plaanist ja nagu nüüd on selgunud, kaaluti rahandusministeeriumis ka ametnike puhkuseerisuse kaotamist. Eelmise rahandusministri Mart Võrklaeva (RE) sõnul võiks kokkuhoid olla 50 miljonit eurot.

Postimees toetab kärpemeetmena ametnike puhkuseerisuse kaotamist, sest mingisugust karjuvat vajadust selle järele enam ei ole. Kunagi võis olla, kui riigiasutuste palgatase jäi eraettevõtete omale tublisti alla, kuid praegu on olukord vastupidine ja hoopis riigisektor ostab erasektorist töötajaid üle.

Samuti väärib kaalumist Eesti Panga presidendi Madis Mülleri idee, et puhkust võiks edaspidi arvestada tööpäevades: mitte 28 kalendripäeva, vaid 20 tööpäeva. Sellega kaoks puhkustega skeemitamine ja saaksime siit veel täiendavat kokkuhoidu.