:format(webp)/nginx/o/2022/09/21/14847610t1hc599.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/03/16333068t1h5877.jpg)
- Iraani raketirünnakus Iisraelile osales USA armee hinnangul umbes 200 raketti.
- Venemaa on üritanud vaatamata tugevale poliitilisele survele teha elanikkonna küsitlusi.
- Ukrainlaste moonalao rünnakute tulemused hakkavad rindele jõudma.
Rinnetel Vene armee rünnakute koguarv eile veidi langes. Vene lennuväe aktiivsus oli tavapärasest veidi väiksem. Langenud on suurtükiväe aktiivsus, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Esialgu ei ole veel võimalik väita, et tegemist on Vene arsenalide rünnaku tulemusel tekkinud püsiva trendiga, aga näiteks Eesti sõjaväeluure hinnangul peaks just oktoobri alguses muutuma Ukraina rünnakute mõju rinnetel märgatavaks.
Samal ajal on Ukraina armee iga päev hävitanud ka hulgaliselt Vene armee suurtükisüsteeme, mis peaks ka lõpuks hakkama tulemusi tooma. Kui Vene suurtükiväe aktiivsus langeb püsivalt, siis ei suuda Vene armee ka senisel arvul rünnakuid korraldada.
Ukraina valitsus lubas väeosa komandöridel värvata oma üksustesse uusi sõdureid otse, minnes mööda riiklikust teenistusest, mis mobilisatsiooni korraldab. Ukraina sõjaväe ühe olulise tuumiku moodustavad vabatahtlike üksused, mis enamasti on tekkinud 2014. aasta kevadel. Neil üksustel on reeglina aja jooksul välja kujunenud ka omaette värbamis- ja treenimissüsteem ning kogukond, kes aitab üksust varustada ning ette valmistada. Taolistel üksustel on kindlasti kergem värvata endale täiendust otse ning riiklik vahestruktuur teeb sobiva täienduse leidmise keerulisemaks.
Paljudel armee ja rahvuskaardi üksustel on identiteet seotud mõne ajaloolise piirkonnaga ning võib eeldada, et ka neil oleks kergem vähemalt osa uusi võitlejaid värvata iseseisvalt. Ukraina valitsuse üks kõige suuremaid vigu oli, et mobilisatsiooni süsteemi ei korraldatud enne sõda ümber ning sõja ajal ei ole suudetud hästi toimivat uut süsteemi luua. Valitsuse eilne otsus tunnistab seda olukorda ja üritab probleemi leevendada. Hea, kui valitsus suudab selliseid otsuseid teha.
Kaks aastat tagasi septembri teisel poolel kuulutati Venemaal välja mobilisatsioon. Mäletatavasti oli Venemaa president sõja alguses lubanud, et mobilisatsiooni ei tule. Mobilisatsioon tõi Venemaa kodanikele teadmise, et piiratud sõjaline operatsioon Ukraina vastu ei lõpe kiiresti ning oodata on pikemat sõda. Järgmise aasta kevadel kuulutas Venemaa valitsus mobilisatsiooni lõppenuks ning lubas edaspidi piirduda lepinguliste värbamisega, kuigi mobilisatsiooni ühegi seadusliku aktiga ei lõpetatud.
Venemaal on üritatud vaatamata väga tugevale poliitilise surve olukorrale teha elanikkonna küsitlusi, et saada teada nende suhtumine käimasolevasse sõtta Ukraina vastu. Üldiselt on eelnevatel aastatel olnud suhtumine Ukrainasse üleolev, kuid otsene toetus sõjale ei ole ka mitte kunagi nende uuringute põhjal olnud täielik. Omaette küsimus on, kas neid uuringuid saab tänapäeva Venemaa kontekstis pidada üldsegi usaldusväärseteks. Kindel on see, et ka presidendi administratsioon üritab teha sotsioloogilisi uuringuid, et saada teada kodanike tegelikku suhtumist toimuvasse. Muid mõõtmistulemusi, kui üksikud avaldatud uuringud, aga ei ole.
Eile ilmusid väljaandes Holod kahe projekti – «Hroniki» ja «ExtremeScan» tehtud küsitluste tulemused. Küsitlusele vastanutest pooled soovisid sõjalist operatsiooni lõpetada ka siis, kui selle tulemused ei ole saavutatud. Kolmandik oli sellele vastu ja ligi viiendik ei omanud arvamust. Varasemates küsitlustes on umbes kolmandik venemaalastest pidanud sõjalist tegevust ühel või teisel põhjusel veaks, mis tuleks lõpetada. Seega oleks nagu sõja lõppu soovivate inimeste hulk hiljuti märgatavalt kasvanud. Kuna aga enamik inimesi keeldub üldse küsitlusele vastamisest, siis on keeruline väita, et tehtud uuringud kajastavad Venemaa tegelikkust.
Ka küsitlusel osalenud inimeste vastustest ei tohi välja lugeda, et nad peavad Vene armeed kaotajaks. Teisalt on selge, et kuna sõda alustati ohvri tõsise alavääristamise positsioonilt, on kahe ja poole aastaga inimestele kohale jõudnud, et sõda kindlasti ei kulge vastavalt ootustele. Valdav osa Venemaa elanikke kindlasti ei usu, et Ukrainas sõdivad Venemaa vastu lääneriikide väed. Võib spekuleerida, et Venemaa kodanikud ignoreerivad tegelikku olukorda ning ei soovigi endale toimuvat selgitada.
Vene armee ründas suurtükitulega Hersoni linna turuväljakut – tulemuseks seitse hukkunut ja kolm haavatut. Ligupommidega rünnati Harkivi linna. Lisaks kestab rünnak Iraani droonidega, mis algas juba enne keskööd.
Olukord rinnetel:
- Kurski suunal ei ole rindejoones olulisi muudatusi. Ukraina väed ei ürita suuremaid rünnakuid ning Vene armeel ei ole õnnestunud tõsisemaid rünnakuid ette võtta. Lahingud on kohati intensiivsed, kuid mitte kogu Ukraina armee hõivatud ala perimeetri ulatuses, vaid üksikutes punktides.
- Harkivi suunal suurem Vene armee rünnak lõppes eilseks tulemusteta ning eilse päeva jooksul toimusid veel mõned rünnakukatsed Vovtšanski linna põhjaosas. Olukord on endine.
- Väga aktiivne pealetung kestab Kupjanski ja Lõmani linna suunas ning nende vahelisel alal. Eilse päeva jooksul Vene armee edasi liikuda ei suutnud. Siverski suunal on Vene üksuste aktiivsus madal.
- Bahmuti piirkonnas toimuvad rutiinsed ja tulemusteta rünnakud Tšassiv Jari suunal. Toretski suunal on rünnakuid rohkem, kuid nende intensiivsus ei ole nii kõrge kui augustis ja septembri esimesel poolel. Märgatavat edu Vene üksused ei saavutanud.
- Pokrovski suunal on rünnakute arv kerges langustrendis ning selle rindelõigu kõigis suundades enam pidevaid rünnakuid ei toimu. Aktiivselt üritatakse siiski mõnes piirkonnas rünnakuid jätkata ning ühes punktis on õnnestunud ka positsioone marginaalselt parandada. Aktiivsed rünnakud kestavad Donetskist edela suunas. Ainus piirkond, kus eile suudeti positsioone parandada, on Vuhledari linnas. Tervet linna ei ole Vene üksused veel hõivata suutnud, kuid Ukraina väed on taandunud linna põhjaserva.
- Lõunarindel toimusid üksikud luurelahingud.
Iraani raketirünnak Iisraelile oli tõsine ning ulatuslikum, kui kevadel korraldatud rünnak. Esialgsete muljete põhjal võib öelda, et Iisraeli suurem kaotus oli meedias. Iisraeli elanikud postitasid videolõike, millest jäi mulje, et rünnak on väga massiline ning Iisraeli õhutõrje ei tule selle tõrjumisega toime. Sotsiaalmeedias levis pealtnäha faktipõhine teadmine, et rünnakus osales üle 400 raketi. Ametlikke tulemusi ei ole veel avaldatud, kuid USA armee hinnangul oli rakette umbes 200 ringis.
Tabatud sihtmärkidega on keerulisem, kuna Iisraeli õhukaitse ei hävita tavaliselt sihtmärke, mis on langemas tühermaadele, osa sõjalisi objekte paiknevad aga kõrbealadel. Iraan üritab levitada teavet hävitatud Iisraeli sõjaväebaasi kohta, mille kohta ei ole tõendeid. Iisrael oma operatsiooni Liibanonis ei peata. Seni on Liibanoni territooriumile sisenenud vaid väikesed eriüksused, pigem reidideks, kuid võib arvata, et Iisrael jätkab edaspidi tõsisemate üksustega rünnakut. Iisraelil on nüüd suhteliselt vabad käed vastamiseks ning näis, kuidas seda võimalust ära kasutatakse. Liibanonis jätkusid õhurünnakud sõltumata Iraani rünnakust ja Iisrael jätkas Liibanoni elanikele evakuatsiooni soovituste väljastamist.