Clyde Kull ⟩ Naftahinna langus võib vallandada järgmise geopoliitilise raputuse

Houstoni (Texas) sadama koos naftarefineerimistehastega. USA on muutunud viie aasta jooksul naftat eksportivaks riigiks, mis muudab palju geopoliitikat. Foto: Loren Elliott/REUTERS/Scanpix

Ajal, mil maailma tähelepanu keskmes on Ukraina, Gaza ja Liibanoni lahingutandritel toimuv, on väljaspool asjaomaseid majandusharusid vaevu märgatud hiljutist energiahindade langust, millel võivad olla aga ettearvamatud tagajärjed. Energiahinnad on sageli globaalseid kriise kujundav tegur ja kui viimaste kuude nafta- ja maagaasi hinna langus osutub mitte hetkeliseks, vaid püsivaks suundumuseks, võib selle mõju olla võrreldav laiaulatusliku konfliktiga, kirjutab suursaadik Clyde Kull.

Viimase aasta jooksul on mitmed tegurid, sealhulgas USA Föderaalreservi intressimäärade alandamine, Hiina majanduse raskuste märgid ja mure Euroopa majanduskasvu pärast, aidanud kaasa nafta hinna järkjärgulisele langusele 73 dollarini barreli kohta võrreldes 120 dollariga barreli kohta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Investorid ja analüütikud ei ole samas kindlad, kas see on pikaajaline trend. Lisaks ebaselgusele, mil määral OPECi liikmesriigid, eelkõige Saudi Araabia, reageerivad hinna langusele ning sanktsioone vältida püüdva Venemaa läbipaistmatule rollile, võivad mitmed muud tegurid tuua kaasa suuri muutusi ülemaailmsetel energiaturgudel.

Üks olulisim nende seas on USA muutumine viimase viie aasta jooksul energia netoimportijast juhtivaks nafta ja gaasi eksportijaks. See, mil määral annab USA energiaalane isevarustatus Washingtonile rohkem võimalusi kaasa rääkida globaalsete energiahindade osas, pole esialgu veel selge. Kuid stsenaarium, mille kohaselt USA saab energiaturu arengut oma strateegilistes huvides ümber kujundada, võib nõrgestada Saudi Araabiat ja teisi OPECi riike.