EVELYN SEPP ⟩ Mida oleks pidanud Reps teisiti tegema?

Mailis Reps Harju maakohtus. Foto: Tairo Lutter

• Eestis kehtib juba aastaid säte, mis kohustab tööandjatel võimaldama töö- ja pereelu ühildamist.
• Inimesed ei lähe selleks ministeeriumisse tööle, et neid koduabilistena hõivata.
• Peaminister pidi ju ometigi aru saama, et valitsuses on suure pere üksikema ja tal on keeruline aeg.

Möödunud nädalal sai purki äärmiselt piinliku kohtuasja nn esimene vaatus. Endine haridusminister Mailis Reps mõisteti süüdi selle eest, mida ta tegi ja mille ta tegemata jättis. Põhimõtteliselt valetamises, varastamises ja enda huvide eelistamises teistega arvestamisele, kirjutab erakond Eestimaa Rohelised kaasjuht Evelyn Sepp.

Steven Hristo Evestus kommenteeris ERRis seda omalt poolt, kuid mul on mitu mõtet lisada ja soov natuke ka temaga vaielda.

Nimelt, antud juhul pole peamine see, mis dokumendi alusel ministrid peaksid oma huvide konflikte juhtima, vaid see, mis oli ministri mõttes ja kas ta moraalne kompass töötas või mitte.

Eestis kehtib juba palju aastaid säte, mis kohustab tööandjatel võimaldama töö- ja pereelu ühildamist ja selles erilist hoolt või abi vajavaid töötajaid toetama. See kehtis ka enamikul nendel perioodidel, kui Reps minister oli.

Vaevalt et ministeeriumis just palju selliseid peresid oli, kus 6 või enam last kasvamas, aga ka see pole näitaja või kriteerium. Abi võib olla vaja erinevatel põhjustel ja vastutustundlik tööandja seda ka võimaldab, korraldab jne...

Millisena Reps ise ennast poliitilise kuvandina üles ehitas? Kangelasemana, targa, võimeka poliitikuna, sellisena, kes suudab kõik kohustused ühildada, mõtleb vaeste ja vaevatute peale kogu oma ärkveloleku ja uneaja jne. Fassaadi taga oli elu muidugi midagi muud.

Ametnike kiusamine ja eeldamine, et kõik peavad tema koduabilise ja lapsehoidjana toimetama, sest minister nii soovib, on selle kaasuse keskne punane joon, millest minister ei ole lõpuni aru saanud.

Inimesed ei lähe selleks ministeeriumisse tööle, et neid koduabilistena hõivata. Kui keegi seda neilt eeldab, pole see lihtsalt adekvaatne ega kohane, ole või minister. Need, kes seda ei soovinud, söödigi kiiresti struktuurist välja.

Kui see kõik – soov olla emadele eeskujuks, teerajajaks töötavate emade karjääriedendajana – olnuks siiras ja päris, teinuks minister mõned sisulised ümberkorraldused ja mõelnukski kogu oma kollektiivi peale. Seadnuks ministeeriumihoonesse sisse lastetoa koos vastava tugistruktuuriga ja näinud selleks ette inimesed, vahendid ja kokkulepped.

Olnuks täiesti asjakohane eeldada, et ministeeriumis töötab peale tema enda veel palju emasid ja isasid ja teisi, kel on aeg-ajalt vaja abi laste hoidmisel-kasvatamisel ja oma töö ning karjääri edendamisel. See pole ministrite privileeg, muide.

Selliseid inimesi seal kahtlusteta oligi, aga ministrit nad ei huvitanud. Tal olid omad majanduslikult välja arvestatavad huvid ja kaalutlused, muud eesmärgid. Olen nõus, et see ongi tõesti see piinlik, delikaatne osa loost, aga eks saab lähemalt kohtuotsusest lugeda, milline on kohtu argumentatsioon.

Kui selline lastehoiu tugiteenus-struktuur ministeeriumis juba olemas oleks olnud (sõltus vaid ministri soovist ja tahtest) koos vastavate eeskirjadega, siis poleks mingi mure olnud pöörduda ka peaministri poole, kes oleks sama reguleerinud ka tema enda kohta. Seega poleks me olukorras, kus minister on oma suva järgi avalikke vahendeid omakasuks pööranud.

Täiskavanud peaminister pidi ju ise ometigi aru saama, et ta valitsuses on paljulapselise pere üksikema ja tal on ilmselgelt keeruline aeg... Aga paistab, et ka tema ei olnud kohal, kui paugud käisid.

Seda pidanuks reguleerima töökorraldusliku dokumendiga, mis lähtub riigikantseleist. Tehtav. Loogiline. Eetiline. Seaduse mõtte kohane.

Jah, mõni kaasminister oleks ilmselt kõvahäälselt protestinud, aga oleks saanud seista õige asja eest. Ainult vanad inimesed ei peaks saama ministriametit pidada, vaid ka nooremad, perega, lastega, muude elumuredega, mida ei saa pelgalt oma pereringis lahendada. Kõik on võimalik.

See olnuks ministrist eeskujulik, ja peamine – nii seaduslik kui seaduse mõtte kohane. Pole aga märke, et asjaolud nii oleks käinud.

Eeldan samas, et ametiautoga puhkusereise, isikliku koduabilise teenust ja kohvimasina kojutassimist see muidugi puudutanud ei oleks, aga kõike muud küll. Laste õpi- ja hoiuabi, kuni vanemad (sh minister) on hõivatud tööülesannetega, transporditeenuse abi, toitlustuse või muu taolise korraldamist küll.

Mina oleksin selle ülesande nii lahendanud. Siis poleks vaja süüdistada ilma ja avalikkust ning soiguda mingist poliitilisest tagakiusust, nagu praegu.