JUHTKIRI ⟩ Lood Viini metsades

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Vabaduspartei võidutses Austria valimistel.
• Erakond soovib Moskvaga suhteid soojendada.
• Ees seisavad keerulised läbirääkimised.

Austria pühapäevaste valimistulemuste mõistmiseks tuleb vaadata, nagu sageli, ajalukku. Austria oli üks väheseid kohti maailmas, kust Nõukogude Liit enne lagunemist väed vabatahtlikult välja viis. Ilmselt pole üldteada fakt, et enne seda jagunes nii Austria kui Viin neljaks okupatsioonitsooniks sarnaselt Saksamaa ja Berliiniga ning riiki ähvardas samasugune jagamine.

Seda siiski ei juhtunud. Austria kantsler Julius Raab, kes viljeles Soome presidendi Kekkosega sarnast pehmet nõukogudelastele meelehea-tegemise-poliitikat, kohtus 1955. aastal Moskvas Molotovi ja teiste sealsete tipptegelastega. Lääneriike üllatanud läbirääkimistel lepiti kokku vägede väljaviimises ja iseseisva ühtse Austria riigi taastamises. Vastutasuks pidid austerlased lubama kolme asja: riigi neutraalsust (mis kirjutati põhiseadusesse), välismaiste sõjaväebaaside vältimist ning garantiisid vältimaks uut Anschlussi (mis oli mäletatavasti liitumine Saksamaaga 1938. aastal).

Leping tundus mõistlik ka lääneleerile, üksnes Lääne-Saksa kantsler Adenauer raevus kokkuleppest sovettidega ning lubas austerlastele Hitleri säilmed tagasi saata. Võib-olla ta oleks seda teinudki, kuid paraku polnud need tema valduses.

Kui meenutame mõnede austerlaste vaimustust 1938. aastal Saksamaaga liitumise üle ja võrdleme seda osava asjaajamisega Austria riigi taastamiseks, siis paistavad meelehea Saksamaale ja meelehea Nõukogude Liidule üsna selgelt ühe vorsti kahe otsana. Eesti valikud 1990. aastatel olid seetõttu palju lihtsamad, kui need oleksid olnud samal ajal Moskva armust juba varem poolvabas riigis.

Vabaduspartei ridadest kostub hääli, et suhted Moskvaga tuleks vaatamata Ukraina sõjale taas normaliseerida.

Nii pole imestada, et esimest korda ajaloos Austria valimised võitnud Vabaduspartei poliitikute seas esineb nii putinistlikke kui fašistlikke vaateid. Valimiste keskseks teemaks oli korras majandus ning selle eesmärgi saavutamiseks kõlab Vabaduspartei ridadest hääli, et suhted Moskvaga tuleks vaatamata Ukraina sõjale taas normaliseerida. Moskva repressioone kogenud idaeurooplastele on see kahtlemata väga häiriv jutt. Kuid ilmselt on paljudel austerlastel pimetähn punaarmeelaste granaatide suhtes, mis lendasid neil 1945. aastal veinikeldrisse varjunud inimestele järele, samuti vägistamiste ja «Saksamaa vara» röövimise suhtes.

Vabaduspartei majandusprogramm võiks vähemalt paberil Eestilegi sobida: see on maksutõusude vastu ning ettevõtlusvabaduse poolt. Tõsi, Austria konservatiivne Rahvapartei väidab, et see on neilt kopeeritud ning vürtsitatud populismiga.

Rahvapartei võimulolev kantsler Karl Nehammer, kelle erakond jäi valimistel teiseks, on Vabadusparteiga koostöö välistanud. Järelikult seisavad ees keerulised läbirääkimised kolmandale kohale jäänud sotsiaaldemokraatidega, kelle nõrga tulemuse tõttu oleks lisaks vaja ilmselt veel ühte partnerit. Nii või teisiti, peagi kuuleme, kes kellega tantsib Viini metsades.