JUHTKIRI ⟩ Arusaamatu eelarve

Päeva karikatuur, 30. september. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Tegevuspõhine eelarve jääb segaseks.
• Seda ka riigikogu liikmetele, kes selle heaks peaks kiitma.

Valitsus lubas küll riigieelarve läbipaistvamaks muuta, aga tegelikult pole suurt midagi paremaks läinud.

Postimees ohkab, aga peab jälle tagasi tulema teema juurde, millest on riigieelarve koostamise paiku rääkinud juba hulk aastaid.

Ammuilma on kostnud kurtmist, et riigieelarve tuleb muuta läbipaistvamaks. Tänavust eelarvet tutvustades ütles peaminister Kristen Michal, et seekord on selleks ka samme astutud. Kohe ilmusid välja aga kriitikud, samuti juba aastaid samad ja tuttavad.

«Paraku on need muudatused formaalsed ja väheolulised,» ütles ERRile tegevuspõhise riigieelarve üks teravamaid vastaseid, riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister, reformierakondlane Aivar Sõerd. Tema sõnul seisneb kogu muutuse sisu selles, et üks tabel tõsteti eelarve seletuskirja lisadest seadusesse ja selle sisu veidi täpsustati.

«Näiv ja minu meelest on see kahjuks väärtusetu,» kommenteeris muudatust riigikontrolör Janar Holm. Riigikontroll leidis 2020. aasta eelarvest 365 miljoni euro suuruse arvutusvea – tegevuspõhisus käis isegi rahandusministeeriumi ametnikel üle mõistuse.

Õiguskantsler Ülle Madise meelest aga pole selline riigieelarve kuju kooskõlas põhiseadusega.

Vahepeal on kriitikute sekka lisandunud ka mõni uus hääl: endine peaminister Taavi Rõivas, kes oli riigikogu rahanduskomisjoni esimees ajal, mil juba käis tegevuspõhise eelarve väljatöötamine, ütles tänavu juulis, et see on «läbikukkunud eksperiment».

Kui aga riigikogu liikmed eelarvest aru ei saa, siis ei saa nad ka selle kohta sisulisi otsuseid langetada, nagu põhiseadus ette näeb.

Tegevuspõhine eelarve peaks andma selge pildi sellest, kuidas läheb riigi eesmärkide täitmine. Riigi kulud on selles jaotatud vastavalt riigi strateegilistele eesmärkidele. Mõte näib esmapilgul hea: selle asemel, et jaotada kulusid erinevate ametkondade vahel, peaks selline eelarve näitama, millisel eesmärgil raha kulutatakse.

Tegelikkuses aga tähendab see, et kuna ministeeriumide ja riigiasutuste tegevused jaotuvad erinevate eesmärkide vahel, siis on riigieelarvet ja selle sadade lehekülgede paksust seletuskirja lugedes päris keeruline või suisa võimatu aru saada, kui palju raha siis keegi millekski õieti saab.

Kui aga riigikogu liikmed eelarvest aru ei saa, siis ei saa nad ka selle kohta sisulisi otsuseid langetada, nagu põhiseadus ette näeb. Riigi rahakotti kamandavad sellisel juhul täielikult valitsus ja ametnikud.

Tegelikult, ka ministeeriumid pidada tegevuspõhise eelarve asemel oma töös eelistama kulupõhise eelarve kasutamist, et saada sotti, kuhu raha õieti panna.

Paistab aga, et selline olukord sobib rahandusminister Jürgen Ligile, kelle sõnul olevat teema ületähtsustatud.

Sellega ei saa kuidagi nõus olla. Põhiseadus ütleb, et riigikogu ei tohi olla vaid kummitempliks riigieelarvel. Selle eiramine on lubamatu.

Postimees toetab õiguskantsleri ettepanekut tema kirjas rahandusministrile, mille järgi tuleks praegu riigieelarvena esitatav tegevuspõhine jaotus viia hoopis selle lisasse. Eelarve põhiosa tuleks aga koostada kulupõhisena nagu vanasti.