TOOMAS ALATALU ⟩ Eesti vajab suurpõgenemise põhjalikku uurimist

Toomas Alatalu Foto: Mihkel Maripuu

Olin minagi isa-ema ja vanema vennaga septembris 1944 Puises, kuid meid Rootsi viivat paati ei tulnud ning tuli minna tagasi Vandu külla Rakvere külje all, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Olen sinna mere äärde viinud lapsed ja lapselapsed, kelledest neljal samuti ajaloolase paberid ning kõigil kihk sõita merede ja mägede taha. Võimalik, et sel varajasel mere-nuusutamisel oli oma osa 5. klassis õppides tekkinud ideel saada sina peale kauge Ladina-Ameerikaga. Tegin selle teoks koos teadmisega, et õiged järeldused sünnivad vaid võrdluses teiste suurte kantide ja protsessidega ning et teinekord peitub mõne nähtuse tõeline mõte, uudsus ja suurus selle väiksemas osas.

Just mainit nurga alt tuleb vaagida ka kahe kurja maailmavallutaja vahele jäänud eestlaste põgenemist meritsi läände 1944. aasta sügisel. Selle järjekordne ümmargune daatum leidis väärilist kajastamist ja uut äramärkimist monumendiga Pärnus.