See on tegelikult hirmuäratav tulemus, mille sarnast võiksin ajaloolasena ette kujutada näiteks 1905. aasta revolutsiooni eel, kui siis oleks osatud küsitlusi korraldada. Aga toona ei olnud tolleks «kurnajaks» Eesti, vaid Vene tsaarivalitsus. Kuidas on võimalik, et Eesti riigis, mida peetakse demokraatlikuks, üldse niisugune olukord tekkida on saanud?
Allpool ei arutle ma nende majandus- või rahvastikupoliitiliste valikute, mis on valitsuse «kurnajaks» muutnud, vaid valitsemise enda üle. Valitsemise kvaliteet ja ühiskonnaga sidestatus määrab ära ka otsuste kvaliteedi valitsetavates või mõjutatavates valdkondades. Käsitlen allpool kogu võimupüramiidi, alustades peaministrist ja presidendist, jätkan parlamendiga ning jõuan kodanikkonna õigusteni. Mida tuleks ja saaks muuta?