JUHTKIRI ⟩ Kärpekäpiklus kultuuris

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Kõrgete ametnike palku tuleb kärpida.
• Kultuuriminister pole seisnud oma valdkonna eest.
• Kas kultuurivaldkonnas saavad mõned asutused riigilt liiga palju toetusi?

Kirjutame taas eelarvest: Postimehe ajakirjanikud on seda analüüsinud ja märganud midagi kummalist. Ehkki eelarvet tutvustaval pressikonverentsil on valitsus rääkinud solidaarsetest kärbetest, peab kultuuriministeerium kärpima eelarvet ebaproportsionaalselt palju.

Kultuuriministeeriumil tuleb kärpida eelarvet 13,4 miljoni euro võrra, mis moodustab kümnendiku sellest 132 miljonist eurost, mida valitsus suudab eeloleval eelarveaastal kogu riigi peale kokku kärpida. Samal ajal moodustab kultuuriministeeriumi eelarve 336 miljonit eurot ehk alla kahe protsendi riigieelarvest.

Võime küsida: miks peab kultuuriministeerium kärpima nii palju, kui teised ministeeriumid kärbivad nõnda vähe? Aga võime küsida ka hoopis: miks teised ministeeriumid kärbivad nõnda vähe, kui kultuuriministeerium kärbib nõnda palju? Kui kõik teised ministeeriumid kärbiksid proportsionaalselt, kärbiks riik eeloleval aastal veel 552 miljonit eurot.

Kõik on üha kummalisem. Kummaline on ka kultuuriminister Heidy Purga (RE) käitumine, kes oma ministeeriumi eest seismise asemel ütleb pressiteate vahendusel: «Peame olema solidaarsed ülejäänud riigiga, keerulisel ajal on õige hetk vaadata oma tegevused üle ning seada prioriteete.»

Postimees ei taha öelda, et kultuuriminister peaks eelarvetekki nui neljaks oma valdkonna peale tirima, nagu näiteks mõni sotsialistist minister seda on teinud. Küll aga peaks ta vastu seisma ilmselgele ebaõiglusele ja mitte ajama pressiteate vahendusel jama, rääkides kaitsekulutuste vajalikkusest, agressorriigist Venemaast ja liitlasest Ukrainast. Need argumendid ei puutu praegu asjasse.

Seega enne, kui hakkame rääkima mistahes solidaarsusest, oleks ülioluline, et riigisektori kõrgem ametnikkond viiks ellu vähemalt kümneprotsendilise palgakärpe.

Kultuuriminister on öelnud veel, et «meie kultuur on tugev ning Euroopa kontekstis oma rahastuse poolest endiselt tipus». See on tõsi, et väikeses rahvusriigis saabki kultuurivaldkond mõne muu riigiga võrreldes ebaproportsionaalselt palju raha. Kuid võib-olla on meil samal ajal riigi nisa küljes liialt palju kultuuriasutusi? Nii saaks selgitada ebaproportsionaalselt suur kärbet.

Ent praegusel ajahetkel on seegi küsimus teisejärguline. Esmatähtis küsimus… ongi küsimus solidaarsusest. Kui reformierakondlasest kultuuriminister on solidaarne reformierakondlasest peaministriga, on see väga tore. Ent esmalt peaksid ministrid ja kõrgem ametnikkond olema solidaarsed rahvaga, kes on majanduskriisis juba pikemat aega püksirihma pingutanud. Aga mida on teinud ametnikud?

Palkade indekseerimist ehk automaatset kasvu on veidi pidurdatud, kärbetest pole mõtet üldse rääkidagi. Seega enne kui hakkame rääkima mistahes solidaarsusest, oleks ülioluline, et riigisektori kõrgem ametnikkond viiks ellu vähemalt kümneprotsendilise palgakärpe.

Seejärel tuleks riigi kulutusi – sealhulgas fikseeritud kulutusi – analüüsida ja leida sobivamad kärpekohad kui peretoetused, sotsiaaltoetused ja kultuurisfäär!