Eestis toimub tervishoiu rahastamine põhiliselt kogutud ravikindlustusrahast. Kuna riigi kulud tervishoiule on aasta-aastalt suurenenud, siis ei jätku ravikindlustusraha senises mahus tervishoiukulude katmiseks, mida näitab tervisekassa üha suurenev puudujääk tervishoiu rahastamisel, kirjutab Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku juhataja ja professor Urmas Lepner.
Tellijale
URMAS LEPNER ⟩ Kokkuhoiukoht: Eestis üritavad haiglad pakkuda korraga Soomestki rohkem teenuseid (3)
Tervisekassa tervishoiuteenuse kuludest põhilise osa moodustab eriarstiabi (67 protsenti), millest suurem osa kulub raviks nn arengukava haiglates. Seetõttu on oluline, et haiglate arv ja nendes osutatavad raviteenused vastaks reaalsele vajadusele, aga ka riigi rahalistele võimalustele.
Eesti haiglavõrgu 2002. aasta arengukava järgi jagati haiglad eelkõige teeninduspiirkonna suuruse alusel regionaalhaiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikuks haiglaks. Kuna valdav osa haigustest esineb populatsioonis üpris stabiilsel määral, siis elanike arv teeninduspiirkonnas määrab ka haigusjuhtude arvu. Samuti on mõistetav, et haigla funktsioonid on erinevad sõltuvalt teeninduspiirkonna suurusest.