JUHTKIRI ⟩ Häma jätkub kauemaks

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Ametnikud hämavad küsimuses, kui palju on metsa raiutud.
• Keskkonnaagentuur ei ole jaganud selgeid selgitusi.
• Eesti metsatagavara ei kasva piisava kiirusega.

Teisipäevases Postimehes ilmus artikkel pealkirjaga «Ametnikud tunnistasid lõpuks üles: metsa on aastaid üle raiutud». Keskkonnaagentuuri statistikast on näha, et viimase kümne aastaga on raiutud rohkem puitu, kui 12 aastaga juurde on kasvanud.

Sama probleemi tuvastas Postimehe Jaan Tõnissoni fondi tellitud Eesti alternatiivse metsahindamise tulemus. «Meile on üle kümne aasta valetatud ja Eesti metsale kurja tehtud,» ütles üks alternatiivse hindamise tegijatest Rainer Kuuba. Tema arvates on olukord veelgi hullem, kui keskkonnaagentuur tunnistada tahab.

Vaatamata sellele, et pilt on suures plaanis meile selgumas, jätkavad riigis metsa eest vastutavad ametnikud hämamist. Mõned tunnid pärast artikli avaldamist saatis keskkonnaagentuur pressiteate, milles süüdistab Postimeest lugejatele eksitava mulje jätmises. «Soovime selgitada, et raiemahu hindamisel ja metsavarude määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, sh vaadeldakse erineva kestusega perioode,» ütleb keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Ometigi tegi artiklis kasutatud andmete arvutuse Postimehe palvel keskkonnaagentuuri enda ametnik. Keskkonnaagentuur tutvustas Postimehele andmeid, kus arvutused olid tehtud ühe hektari kohta, kuid arusaadavuse mõttes oli mõistlik need korrutada metsa kogupindalaga hektarites.

Ühesõnaga, hämamine Eesti metsa teemadel jätkub, ehkki iga looduses käiv inimene või maapiirkondades autoga sõitja näeb ka oma silmaga, et küpset metsa jääb üha vähemaks ning asemele siginevad raielangid, mis sageli võsastuvad (hästi-hästi, arvesse tuleb võtta ka erametsamaad).

Vaatamata sellele, et pilt on suures plaanis meile selgumas, jätkavad riigis metsa eest vastutavad ametnikud hämamist.

Tagatipuks õigustas kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming Vikerraadios tuleviku metsaraieplaane väitega, et Eesti metsatagavara kasvab. Ometigi on see keskkonnaagentuuri andmetesse süvenedes kahanenud järjest seitse aastat. Kliimaministeeriumi vaimusünnitises, kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas väidab ministeerium, et kui raiuda aastas kümme miljonit tihumeetrit puitu, on tagatud puidutööstusele stabiilne toorainevoog ja metsatagavara kasvab. Kuigi keskkonnaagentuuri andmeil on metsa aastas keskmiselt juurde kasvanud vaid kaheksa miljonit tihumeetrit.

Samas saates väitis Tooming Postimehe artikli kohta, et selles on segi aetud netojuurdekasvu ja metsade tagavara mõisted. Ometigi käsitleb artikkel vastuolu keskkonnaagentuuri avaldatud ja kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas seisvate metsa juurdekasvunumbrite vahel.

Mida me nüüd kogu selle teadmisega peale peaksime hakkama? Üha enam meenutab ametnike õiendamine väidet, et vesi ei saa keeda, sest temperatuuriskaala näitab kaheksakümmend ja mitte sada kraadi. Réaumuri termomeeter võib kaheksakümmet kraadi näidatagi, aga see ongi Réaumuri skaala keemispunkt, nagu Celsiusel on sada kraadi. Ja metsa raiutakse, laastud lendavad.