TOOMAS ALATALU ⟩ Kuidas Zelenskõi ameeriklaste toetust püüab?

President Zelenskõi USA-s Pennsylvanias mürsutehases. Foto: UKRAINIAN PRESIDENTIAL PRESS SERVICE HANDOUT

Sündmused maailmas kulgevad nii tormiselt, et on raske leida pidepunkte. Tänasest seisust arusaamiseks võrreldav alus oli umbes kaks kuud tagasi, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Tinglikult 21. juulil, kui USA president Biden teatas oma loobumisest kandideerida presidendiks ja nii Ukraina kui Gaza sõjas püsis korralik patiseis. Vahetult enne seda oli Zelenskõi Bürgenstockis 16.-17. juunil toimunud globaalsele rahukonverentsile kokku saanud ligi 100 riigi esindajad, kellest 80 kirjutasid ka alla deklaratsioonile, mis tunnustas Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Päev varem aga oli Itaalia peaminister Giorgia Meloni G7 kohtumise raames võõrustanud ka Brasiilia, India, LAV-i, Ühendemiraatide liidreid, kes erinevalt teistest järgmisel päeval ei läinud edasi Šveitsi mägikuurorti. Mõned saatsid sinna oma välisministrid ehk siis osalesid osaliselt!

Üks maailma esiotsustajaid India peaminister Modi, kes juuni algul oli olnud Moskvas, jõudis 23. augustil siiski ka Kiievi. Tõdegem nüüd - mainitud riikide toel - maailma jagunemist Ukraina konfliktis/sõjas kaheks leeriks. Seda koos suursoleerija Modiga. Mainin siinkohal veel ka Ukraina toonase välisministri Kuleba sõitu pärast Bideni sõnumit esimese Ukraina esindajana Pekingi. Eelmine väisang oli 2012. Lisaks umbes 90 nn pealtvaataja riiki (ÜROs 193 liikmesriiki), seis, mida nii teravate konfliktide puhul võib pidada katastroofiks. Nagu seda on omamoodi ka Euroopa Liidu üksmeelne toetus Ukrainale agressori tõrjumises ja sama EL jagunemine kolmeks, kui küsimuse all on rahvusvaheline õigus ja palestiinlaste õigus oma riigile!?