HANNES TOOMSALU ⟩ Liikluseksam võib olla segane seepärast, et segane on ka meie liiklus

Uued liikluseksami visuaalid. Kas ristmikult võib sõita otse? Vastusevariandid: jah; jah, kuid C-kategooria sõidukiga vaid vasakule; ei. Foto: transpordiamet

• Informatsioon liiklejale peab olema võimalikult minimaalne ja piisav selleks, et teha õige otsus.
• Terminoloogia, testides kujutatavad liiklussituatsioonid ja kõik muu peab vastama seadusele.
• Ettepanek vaadata need testküsimused läbi näiteks autokoole kaasates väärib igal juhul kaalumist.

Sõiduõpetajana puutun kokku testküsimustega siis, kui mõni õpilane on värskelt teooriaeksami teinud ja tekib mingi vastuolu praktilise liikluskorralduse või liiklussituatsiooniga, kirjutab Hannes Toomsalu (Isamaa). 

Nende uute küsimustega on minu õpilastest teadaolevalt üksnes üks äsja teooriaeksami läbinud ja tänaste tundide jooksul mingeid vastuolusid ei ilmnenud. Samuti pole ma ise uusi liiklusteste näinud või ennast nende järgi testinud. Need on ju salajased ka meile!

Autokoolide liidu toodud näited artiklis on õigustatud. Informatsioon liiklejale peab olema nii minimaalne kui võimalik ja piisav selleks, et teha õige otsus. Samuti peab see olema paigaldatud selliselt, et see oleks liiklejale ka selgesti nähtav. Näiteks on liiklusmärkidega ülekülvatud ristmikul (tinglikult Paldiski mnt ja Toompuiestee ristmik) stange külge riputatud ühesuunalise tee lõpu märgid (lausa kolm märki) olenemata sellest, et tegemist on ristmikuga, et ükski paremalt lähenev sõidurada märgiga «Suunad sõiduradadelt» otseliikumist ei võimalda ja vastu särab «Anna teed» märk. «Anna teed» on ka üks rohkem kui vaja. Kolmerealisel teel on laiust vast 9 meetrit. Kui mu mälu mind ei peta, tuleb paremal olevat märki dubleerida sellisel juhul tee vasakus servas, mitte iga raja kohal. Ning Toompuiestee sõidusuunad peavad olema eraldatud topeltjoonega, nagu artiklis juba mainitud on.

Nende põhimõtete vastu eksib praegune liikluskorraldus sagedasti ja paraku tundub, et see kandub üle ka testidesse. Uute testide koostamise ajal avaldati mõned artiklid, kus selgitati, et uued testid peaksid kajastama liiklussituatsioone praktilisest elust. Kas see nii on, ei tea. Kuid testid peaksid olema ranges kooskõlas liiklusseadusega, ilma et eksamineeritav peaks küsimuste tõlgendamisega tegelema hakkama. Ehk siis terminoloogia, testides kujutatavad liiklussituatsioonid jms peab vastama seadusele.

Eestis on 300 autokooli ja kui keegi väidab, et nende kõik õpetajad on ühel (kõrgel) tasemel, siis kahtlen selles tugevalt. Näha on seda taset igapäevases liikluses tihti. Muidugi jääb õhku küsimus, kas õpetaja laskis vea läbi selleks, et mitte tekitada liiklusohtlikku situatsiooni. Autokoolide liikluseksameid saab teha elektrooniliselt, kusjuures pole välistatud, et mõni proff kõrval ütleb õiged vastused ette. Teooriatundide tulemusi näeb kooli sõiduõpetaja aga iga päev. Kui õpilane kahekümnendal sõidutunnil jätkuvalt liiklusmärke ei tunne ja püüab läbisõidu keelumärgi alt edasi pressida, siis pole teooriatunnid tulemusi andnud. Õppimine on tehtud lihtsaks neile, kes õppida tahavad. Aga ka neile, kes kergelt läbi saada tahavad.

Ma ei paneks süüdlase templit otsa ette transpordiametile, autokoolidele ega õpilastele, kuigi esimese kaela tuleb riputada ka lombakas liikluskorraldus. Viga on süsteemne, mitme komponendiga. Juhiloa olemasolu ei taga liikluse perfektset tundmist selleks, et koostada liiklusteste või planeerida liikluskorraldust. Küll aga annab mõtlevale inimesele igapäevases liikluses osalemine praktilised oskused ja teadmised, mis aitaksid paremini oma tööd teha. Autokoolide ettepanek vaadata need testküsimused läbi näiteks autokoole kaasates väärib igal juhul kaalumist. Järsk testist läbisaanute arvu vähenemine annab selleks kindlasti alust.