Salzburgis on 35 kraadi sooja, peapiiskopi linn, mis on kaljust välja raiutud, hingab kuuma kivi koos kõigi oma basiilikate, väljakute, alleede ja kitsaste käikudega, mis viivad mind Felsenreitschulesse ehk ratsakooli. See Mönchsbergi mäe küljele raiutud hiiglaslik areen muudeti Herbert von Karajani valitsusajal ooperilavaks. Kalju sees on jahe, tohutut viiesaja istekohaga saali toetab kivikaaristu, ebatavaline lava – kitsas, viiekümne meetri pikkune – on muutunud rongivaguniks, mis sõidab läbi kõleda mustvalge Venemaa maastiku, kupees on kolm inimest: kaupmees Rogožin härrandlikus kasukas, väikeärimees Lebedev korralikus ülikonnas ja vürst Mõškin, kes on mähitud õhukesse võõramaisesse sinelisse.
«Kas on külm?» küsib Rogožin temalt kaastundlikult.