Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Sergei Medvedev Venemaa leinav tundetus

Copy
Bogdan Volkov (vasakul, Lev Nikolajevitš Mõškini rollis) and Vladislav Sulimski (Parfjon Semjonovitš Rogozini rollis) Salzburgis.
Bogdan Volkov (vasakul, Lev Nikolajevitš Mõškini rollis) and Vladislav Sulimski (Parfjon Semjonovitš Rogozini rollis) Salzburgis. Foto: BARBARA GINDL/AFP/Scanpix

Kirjanik ja ajaloolane Sergei Medvedev käis Salzburgis vaatamas Dostojevski «Idioodi» järgi tehtud ooperit. Empaatia surm ja kaastundevõimetus on saanud Ukraina sõja ajastul Venemaa ühiskonna peamiseks tunnuseks, kirjutab Medvedev oma värskes essees, just neid teemasid nägi ta värskes Dostojevski interpretatsioonis – Venemaa on pime, kõle, külm ja tundetu.

Salzburgis on 35 kraadi sooja, peapiiskopi linn, mis on kaljust välja raiutud, hingab kuuma kivi koos kõigi oma basiilikate, väljakute, alleede ja kitsaste käikudega, mis viivad mind Felsenreitschulesse ehk ratsakooli. See Mönchsbergi mäe küljele raiutud hiiglaslik areen muudeti Herbert von Karajani valitsusajal ooperilavaks. Kalju sees on jahe, tohutut viiesaja istekohaga saali toetab kivikaaristu, ebatavaline lava – kitsas, viiekümne meetri pikkune – on muutunud rongivaguniks, mis sõidab läbi kõleda mustvalge Venemaa maastiku, kupees on kolm inimest: kaupmees Rogožin härrandlikus kasukas, väikeärimees Lebedev korralikus ülikonnas ja vürst Mõškin, kes on mähitud õhukesse võõramaisesse sinelisse.

«Kas on külm?» küsib Rogožin temalt kaastundlikult.

Tagasi üles