JUHTKIRI ⟩ Vastupanu ja selle sümbolid

Päevakarikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Mõte vabast Eestist peab püsima.

Pühapäeval tähistas Eesti vastupanuvõitlemise päeva. Seekord oli tegemist selle 80. aastapäevaga. Kui Saksa okupatsioon sügisel 1944 läbi sai, siis astus 18. septembril ametisse Eesti Vabariigi valitsus eesotsas peaminister Otto Tiefiga ja kuulutas Eesti sõjas neutraalseks. Peale tunginud punaarmee aga sellest ei hoolinud ja 22. septembril 1944 okupeeriti Eesti taas, Pika Hermanni torni tõusis sinimustvalge asemel punalipp.

Vastupanuvõitluse päeva puhul tavakohaselt heiskasid riigilipu Pika Hermanni torni Tallinna 21. kooli õpilased. Nimelt suvel 1940, kui NSV Liit esimest korda Eesti okupeeris, oli praeguses 21. keskkooli majas Raua tänaval ajutiselt Eesti kaitseväe sidepataljon. Kes ei tahtnud vastupanu osutamata riiki Nõukogude Liidule loovutada, väidetavalt ilma ohvitseride korralduseta. Kuigi oli selge, et ülekaaluka vastasega lõpuks niikuinii toime ei tulda. Tulevahetus kestis mitu tundi.

Eesti põhiseaduse paragrahv 54 ütleb: «Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.»

Igavene au kuulub langenud kangelastele, nagu Jüri Vilms, Julius Kuperjanov, Anton Irv, Jüri Kukk ja paljud teised, keda kõiki üles lugeda kahjuks ei jõua.

Vastupanu vorme on erinevaid. Igavene au kuulub langenud kangelastele, nagu Jüri Vilms, Julius Kuperjanov, Anton Irv, Jüri Kukk ja paljud teised, keda kõiki üles lugeda kahjuks ei jõua. Võõrale võimule on eestlased vastu hakanud aga ka oma elu ohtu panemata.

Mõnikord suhtutakse halvustavalt neisse inimestesse, kes rasketel aegadel Eestist lahkusid. Kuid nad kandsid mõtet vabast Eestist kaugel kodumaast, ajal, mil see tundus vaid püüdmatu unelm. Aga see tühipaljas mõte on mõnigi kord väga oluline, tähtsamgi kui see, mis hetkel reaalne tundub.

Postimees on alati pooldanud riigi mõttetute kulutuste kärpimist. Eesti konsulaat New Yorgis, Dag Hammarskjöld Plazal, mille välisministeerium on sulgenud, ei kuulu kindlasti nende hulka. Tegemist on meie vastupanu ühe olulisema sümboliga, majaga, mis kandis Eesti lippu kõik need aastad, mil meil Toompea tornis lehvis täiesti vale lipp. See hoone pole sümbolina vähem tähtis kui Pikk Hermann. See maja kandis mõtet vabast Eestist. Ja seda mõtet tuleb säilitada.