AK ⟩ Kuidas kavatseb Putin Ukraina sõja lõpetada? Samamoodi nagu Stalin Soomes 80 aastat tagasi

Liitlaste järelevalvekomisjoni esimees Andrei Ždanov (keskel) allkirjastamas 17. detsembril 1944 Helsingis lepingut, mille alusel pidi Soome Nõukogude Liidule tasuma 300 miljoni dollari ulatuses sõjakahjusid. Vasakul seisab Soome peaminister Juho Kusti Paasikivi. Foto: Museovirasto

Juuni keskel, kui ligi pooled maailma riigid olid kogunenud Šveitsi, et arutada Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi rahuplaani, kogunesid Venemaa diplomaadid ja riigiametnikud Venemaa välisministeeriumi suurde saali, et kuulata Venemaa presidenti Vladimir Putinit. Teda Šveitsi ei kutsutud, kuid ta pidas vajalikuks saata sinna oma sõnum.

Putini sõnul on need tingimused väga lihtsad: «Ukraina väed tuleb Donetski ja Luhanski rahvavabariikidest ning Hersoni ja Zaporižžja oblastitest täielikult välja viia. /…/ Niipea, kui Kiiev teatab, et ta on selleks valmis, ja alustab vägede tegelikku väljaviimist nendest piirkondadest ning teatab ametlikult, et on loobunud oma plaanidest liituda NATOga, järgneb meie poolt kohe, sõna otseses mõttes samal minutil korraldus relvarahu kehtestamiseks ja läbirääkimiste alustamiseks. Ma kordan: me teeme seda kohe.»

Putin rõhutas, et jutt ei käi mitte konflikti külmutamisest, vaid selle lõplikust lõpetamisest, milles lepiti «üldiselt kokku» juba Istanbuli läbirääkimistel 2022. aastal: «Seal oli ka demilitariseerimise asjus kõik selge, kõik oli kirjas: nii palju seda ja teist, tanke – kõik oli kokku lepitud.»