Maksutõusude ja väidetavate eelarvekärbete proportsioon annab üheselt märku: valitsus tõstab makse selleks, et jätkata viimastel aastatel normiks kujunenud ülekulutamist, kirjutab Parempoolsete esimees Lavly Perling.
LAVLY PERLING ⟩ Kärpida tuleb kohe praegu, mitte nelja aastaga (1)
Valitsus tegi teatavaks, et läheb edasi kolmest osast – käibemaksu tõusust, füüsilise isiku tulumaksu tõusust ja ettevõtete tulumaksust – koosneva nn julgeolekumaksuga. Rahandusministeeriumi arvutustest selgub, et 2028. aasta lõpuks kogub riik sel moel lisaks 2,47 miljardit eurot makse. Niinimetatud julgeolekumaksu kehtestamist on saatnud agressiivne avalik kommunikatsioon, kus valitsus lubab teha «jõhkraid kärpeid» ja võtta vastu «raskeid otsuseid». Koalitsioon on jätnud avalikkusele mulje, et maksude tõstmine on viimane samm, mis võetakse ette ainult äärmise häda tõttu, sest kuskilt rohkem kärpida pole võimalik. Hiljuti sai aga selgeks ka valitsuse kärbete tegelik ulatus: nelja aasta jooksul plaanitakse kokku hoida miljard eurot.
Ehk siis – selle asemel et eelarvet päriselt, kohe praegu kärpida ja keskvõimu kulutused majanduse võimekusega klappima panna, plaanib valitsus maksutõusude toel jätkata riiklikku mõnuelu. Nelja aasta jooksul adra seadmine ei ole mingi kärpimine, vaid eesmärgitu asendustegevus, mis ei aita riigieelarve miinust mitte kuidagi vähendada.