James Sherr ⟩ Ukraina operatsioon Kurskis on kaardid ümber jaganud. Kelle käes on trumbid?

Silt «Kursk» Ukraina ja Venemaa lippude taustal. Foto on illustratiivne. Foto: Imago / Scanpix

Juba alates Venemaa sõjast Gruusia vastu 2008. aasta augustis – kuid veel enam ja kõige dramaatilisemalt täiemahulise sissetungi ajal Ukrainasse 2022. aasta veebruaris – on Vladimir Putin näidanud end Katariina Suure tuntud aksioomi ustava järgijana: «Mul pole muud võimalust oma piire kaitsta kui neid laiendada.» Ukraina pealetung Kurski oblastis on paljastanud niisuguse lähenemisviisi nõrkuse, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur James Sherr.

Kaks ja pool aastat täiemahulist sõda Ukraina vastu on jätnud Venemaa enda territooriumi ohtlikult alakaitstuks. See ei ole esimene kord, kui niisugune tõsiasi päevavalgele tuleb. 2023. aasta juunis demonstreeris ka Jevgeni Prigožini «õigluse marss», et Venemaa territoorium on sissetungi ees kaitsetu ja ootamatustest haavatav. Prigožin ei marssinud Venemaale küll võõra armee eesotsas. Vääramatuks jääb aga tõsiasi, et kahe nädala jooksul pärast 6. juunil alanud Kurski operatsiooni oli Ukraina vallutanud rohkem Venemaa territooriumi, kui oli Venemaal õnnestunud jaanuarist juulini Ukrainas tervikuna vallutada.

Ükskõik kuidas sündmused ka edasi ei areneks, Kurski operatsioon on varasemad oletused vähemalt kahes aspektis ümber lükanud.