JUHTKIRI ⟩ Papa Michali kärpeteater

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Kokkuleppe detaile kuuleme järgmisel nädalal, kui rahandusminister esitab eelarve parlamendile.
• Milleks oli siis vahepealsel ajal vaja erutada avalikkust ja ettevõtjaid erinevate maksuideedega?
• Valitsuses võib ikkagi madinaks minna, kui eelseisvatel aastatel hakatakse plaani realiseerima.

Teisipäeval teavitas valitsus avalikkust, et on jõudnud eelarve ja täiendavate kaitsekulutuste osas põhimõttelise kokkuleppeni. Kõik näib olevat läinud nõnda libedalt, et tasuks korrata Jürgen Ligi sõnu pressikonverentsilt: «Mida ma valesti tegin, et kõik nii ilus paistab? Midagi magasin maha, kui koalitsioonipartnerid on rahul.»

Nali naljaks, kuid teisipäeval kuulsime suuri numbreid ehk et teisisõnu on piltlikult öeldes karu lastud ja probleeme pole. Need võivad siiski tekkida, kui järg nülgimiseni jõuab ning ilmneb, et karu on üksnes uimane. Muidugi peitub saatan enamasti detailides. Kindlasti kuuleme neist rohkem järgmisel nädalal, kui kava kohaselt esitab rahandusminister eelarve parlamendile.

Praegu teame laia julgeolekumaksu kohta, et see koosneb kolmest komponendist: järgmise aasta juuli algusest tõuseb käibemaks kahe protsendipunkti võrra. Teiseks, 2026. aastast hakkab kehtima kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ning kolmanda osana kuulsime teisipäeval, et kehtestatakse kaheprotsendiline maks ettevõtete kasumile.

Lõppude lõpuks on praktika tõe kriteerium, võib-olla oleme olnud tunnistajaks üksnes papa Michali kärpeteatri järjekordsele vaatusele.

Milleks oli siis vahepealsel ajal vaja erutada avalikkust ja ettevõtjaid erinevate maksuideedega, kui kõik on taandunud juba koalitsioonileppes väljakäidud lahendusele? Ei saa välistada, et tegemist on poliittehnoloogiaga rääkida igasuguseid hulle jutte, pärast mida tundub esialgne idee üsna mõistlik, ehkki alguses seegi kellelegi ei meeldinud. Mis teha, lepime, võtame halbadest variantidest vähem halvema, võivad ettevõtjad mõelda.

Niisiis, kaitsevägi saab eelmise ja praeguse juhataja küsitud 1,6 miljardit eurot laskemoonaostuks ning see summa jaguneb aastatele 2025–2031. Arvestades Ukraina sõja võimalikku lõppemise aega ning sellele järgnevat perioodi, mis kulub Venemaal taastumiseks, on ajakava rahuldav.

Mis puutub kärbetesse, siis neist kõneldes tõi peaminister Michal käibesse uue eufemistliku termini: riigi tõhustamine. Järgnevatel aastatel kavatseb valitsus kärpida umbes miljardi euro ulatuses ning ainsana jäävad sellest kõrvale pensionärid, politseinikud, kaitseväelased ja õpetajad. Maksufestival – mis on samuti Kristen Michali uudissõna – lõppeb ning uusi makse võivad huvilised välja käia 2027. aasta valimistel. Vaatame siis, kuidas selle huultelt lugemisega järgmisel korral läheb.

Ehkki peaministri jutust jäi mulje, nagu oleks nüüd kõik korras – ta pakkus isegi Jürgen Ligit laenuks neile, kellel teda vaja võiks minna – oleks rahulolu tunda kindlasti ennatlik ja valitsuses võib ikkagi madinaks minna, kui eelseisvatel aastatel hakatakse realiseerima kogu valitsuse suurepärast plaani, mille detailidest me veel tegelikult midagi ei tea.

Seetõttu mõjus elutervelt Kristina Kallase kommentaari mõningane ettevaatlikkus. Lõppude lõpuks on praktika tõe kriteerium, võib-olla oleme olnud tunnistajaks üksnes papa Michali kärpeteatri järjekordsele vaatusele.