JUHTKIRI ⟩ Kliimaministri kannatused

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Kliimaseaduse eelnõus on mitmeid puuduseid.
• Riigisekretäri kriitikas võib näha ka poliitikat.
• Arutelu RMKd puudutava auditi üle on tähtis.

Riigisekretär Taimar Peterkopi põrmustav kriitika kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohta ning kliimaminister Yoko Alendri (RE) puudumine riigikogu erikomisjoni RMKd käsitavalt arutelult annavad mõista, et kliimaministeerium pole uue ministri juhtimisel alustanud just kõige õnnestunumalt.

Peterkop loetleb oma kirjas Alendrile üksikasjalikult, mis kliimakindla majanduse seaduse eelnõus (edaspidi kliimaseaduse eelnõu) valesti on. Näiteks heidab riigisekretär ette, et kliimaseaduse eelnõu keskendub liigselt tulevikutehnoloogiale, jättes kõrvale olemasoleva tehnoloogia. Sest tulevik on ennustamatu ja juba talupojatarkus ütleb, et ära visata ei maksa seda, mis juba olemas, ilma et midagi asemele tuleks.

Peterkopi järgi ei astu Eesti kliimaseaduse eelnõuga ühte jalga ka Euroopa Liiduga – meie tempo kliimaeesmärkide saavutamisel olevat Euroopa Liidu omast aeglasem. Meenutagem seda, et Euroopa Liit ise on samuti rohepöörde teostamisel tempot maha võtnud.

Märkimisväärne on seegi, et kliimaseaduse eelnõu tekitavat suurema halduskoorma, mis iseenesest läheb vastuollu praeguse vajadusega kärpida riigieelarvet.

Muidugi võib Peterkopi kriitikas näha ka poliitikat. On ju praegune kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets tugev kandidaat Peterkopi praeguse positsiooni, riigisekretäri ametikoha peale. Seega ei saa välistada ka Peterkopi isiklikke motiive kriitikas kliimaseaduse eelnõu kohta.

Majandust kliimakindlaks muutes peaksime hoolega läbi mõtlema, kuskohast algavad teaduslikud faktid ja kuskohast usk, et suudame seaduse abil tagasi liikuda töösturevolutsiooni eelse kliima juurde.

Lisaks tulevad juurde bürokraatlikud mängud – Peterkop kritiseerib sedagi, et kliimaseaduse eelnõuga läheks kliimanõukogu kliimaministeeriumi alluvusest vabariigi valitsuse otsealluvusse. Kasemetsa riigisekretäriks saamise perspektiiviga oli palju juttu võimalusest, et riigikantselei hakkab olema justkui omaette ministeerium. Kas näemegi võimu suuremat koondumist riigikantselei kätte?

Nende küsimustega peab mõistagi tegelema ka riigikogu, kellele kuulub parlamentaarse riigikorra alusel tegelik võim, sest riigikogu saadikud on saanud rahvalt otsemandaadi. Seda enam peaks olema rahvasaadikutega suhtlemine ministrite prioriteet.

Paraku ei näinud me seda esmaspäeval, kui Yoko Alender vabandas end ajapuudusega ega tulnud riigikogu erikomisjoni arutelule RMKd puudutava auditi üle. Kliimaminister oli saatnud sinna küll enda asemel ametniku, kuid kahtlemata ootasid riigikogu liikmed ministrit. RMK ja seda puudutav riigikontrolli audit on teemad, mis on Eestile olulise tähtsusega. Meenub eelmine peaminister Kaja Kallas, kes keeldus eelmisel aastal riigikogu erikomisjoni istungile tulemast.

Majandust kliimakindlaks muutes peaksime hoolega läbi mõtlema, kuskohast algavad teaduslikud faktid ja kuskohast usk, et suudame seaduse abil tagasi liikuda töösturevolutsiooni eelse kliima juurde. Samuti sedagi, kas suudame Eestis hoida tasakaalu keskkonnahoiu ja majanduse toimimise vahel. Selleks tuleb aga ringi käia ja inimestega rääkida.