:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7473341t1h9633.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/26/16315883t1he333.jpg)
Eesti on internetikiiruselt maailma riikide seas tagapool, see selgitab võibolla ka, miks meie majandusel hästi ei lähe, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Tellijale
Raul Eamets ⟩ Digitiigrist on saanud digitigu (8)
Vaadates augustikuu hinnastatistikat, torkas silma, et sideteenuste hinnad kasvasid aastases võrdluses kümme protsenti. Kuskil mälusopis oli teadmine, et telekomiettevõtetel läheb hästi. Sirvisin vanu ajalehti ja sealt tuligi välja, et Telia kasum II kvartalis oli 21,1 miljonit eurot. Ettevõtte kasumimarginaaliks oli lehe andmetel 23,9 protsenti. Pole paha, nagu kunagi ütlesid klassikud. Eestist kõrgema kasumlikkusega oli Telia Norra haru. Samas on Norras 5G-võrguga kaetud 95 protsenti elanikkonnast, Eestis on jõutud 80 protsendini. Seda olukorras, kus Eestis on rahvastiku tihedus 29 inimest ruutkilomeetril, Norras 17.
Teine uudis puudutas interneti kiiruse statistikat. Väidetavalt on endise Euroopa digiimelapse internetikiirus üks Euroopa madalamaid. Tõepoolest, kaabli kaudu internetiteenust tarbivatest inimestest ainult 35,5 protsenti kasutab vähemasti 10-megabitist ühendust. See arv on masendavalt väike. Olime Euroopas eelviimasel kohal. Meist tahapoole jäi vaid Kreeka. Huvitav, ega ometi mitte teenusepakkujate hinnapoliitika ei ole meid sellesse olukorda viinud? Internetiühendused on ju meil väga head. Või kas ikka on?