Jaak Valge ⟩ Täiendusi Eesti 200 pikale immigratsiooniplaanile

Jaak Valge Foto: Madis Veltman

Riigikogu liige ja ERK aseesimees Jaak Valge arutleb Tallinna abilinnapea Margot Roose plaani üle kutsuda Eestisse rohkem sisserändajaid kolmandatest riikidest.

Teatavasti hakkas sisseränne Eestisse kiiresti kasvama alates 2017.–2018. aastast, mil kehtestati immigratsiooni soodustavad seadused. 2019. aastal ületas sisseränne juba 10  000 ja 2012. aastal 12 000 piiri (siin ja edaspidi ei arvestata Eesti kodanike rännet). Kuna sisserände maht hakkas sarnanema 1980. aastatega, võib väita, et tegemist on massiimmigratsiooniga. Eesti keele tasemeeksami sooritanute arvu järgi saab veenduda, et juba siis tuli eesti keele mitteoskajaid meile igal aastal sisse rohkem, kui suutsime samal ajal neile eesti keele selgeks õpetada. Viimastest aastatest rääkimata.

Euroopa Liidu riikide, USA, Jaapani ja Ühendkuningriigi kodanikud võivad Eestisse asuda piiramatul hulgal. Alates 2017. aastast kasvas aga immigratsioon Venemaalt, Ukrainast ja paljudest Aasia-Aafrika riikidest ehk nn kolmandatest riikidest. Kui kolmandate riikide kodakondsusega isikuid oli sisserännanute seas veel 2017. aastal pool, siis 2021. aastal 2/3 ning 2023. aastal pea 9/10. 2022. aastal lõdvendati sisserändereegleid veelgi. 2022. aastal lisandus veel 42 000 nn kolmandate riikide kodanikku ja 2023. aastal 21 000.