JUHTKIRI ⟩ Salajased maksuaimdused

Päeva karikatuur, 16. september. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Maksutõusude mõjuhinnangud on salastatud.
• Ministeerium salastas ka neid küsinud andmepäringu ja enda vastuse.

Riigieelarvet ümbritseb selline häälte kakofoonia, et on keeruline aru saada, mida on valitsus täpselt otsustanud, ja kohati sellestki, kas üldse on mingi otsus langenud.

Kui see kuidagi selgeks saab, siis jääb loomulikult küsimus, miks just selline otsus. Ja vast olulisemgi on teada, millised on selle mõjud. Näiteks, kui palju raha mingi uus maks riigieelarvesse tooma peaks.

Seda viimast tahtiski selgemaks saada Parempoolsete juhatuse liige Siim Kiisler. Nii esitas ta rahandusministeeriumile augustis teabenõude, milles uuris, milliste arvutuste põhjal said koalitsioonileppesse kirja maksutõusud. Kahe nädala pärast ehk nädalase hilinemisega sai ta ka vastuse, et vastust ta ei saa, sest tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega.

Siinkohal tekib muidugi kõigepealt küsimus, mis alusel said erakonnad rahandusministeeriumi asutusesisest teavet kasutada koalitsioonilepingu koostamisel.

See selleks. Tähtsam on tegelikult see, mis peaks riigis olema salajane ja mis mitte. Kui valitsus – või hulk valitsuskoalitsiooni kokku leppivaid erakondi – otsustab makse tõsta, siis peaks olema elementaarne, et selgelt on välja toodud, kui palju peaks lootuste järgi sellega riigieelarvesse raha lisanduma. Maksumaksjal on õigus seda teada.

Vägisi tekib kahtlus, et küündimatute prognoosidega silma paistnud rahandusministeeriumi ametnikud lihtsalt häbenevad oma arvutusi ja püüavad igaks juhuks neid varjata – äkki veel keegi pärast parastab nende eksimusi, kui midagi mööda läheb.

Kui valitsus otsustab makse tõsta, siis peaks olema elementaarne, et selgelt on välja toodud, kui palju peaks lootuste järgi sellega riigieelarvesse raha lisanduma.

Süüdi võib aga olla ka lihtsalt meie ametkondades lokkav tava kõike vähegi võimalikku salastada. Absurdne salastamine nimelt ei piirdunud seekord ainult maksutõusu arvutustega.

75 aastaks, kolmveerandiks sajandiks salastas ministeerium nii Kiisleri küsimuse kui ka ministeeriumi enda vastuse, et talle vastust ei anta. Ministeerium põhjendas seda ERRile, et kuna Kiisler esitas teabenõude eraisikuna, siis rakendub sellele paragrahv, mis kohustab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistama «teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust». Kiisler ise ilmselt võimalikku riivet oma eraelu puutumatusele ei märganudki.

Kuid avaliku teabe seaduse paragrahvile, mille alusel rahandusministeerium salastas kolmveerandiks sajandiks Kiisleri küsimuse ja enda vastuse, järgneb paragrahv, milles muu hulgas on keelatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada «majandus- ja sotsiaalprognoose». Huvitav, kuidas ametnikud siis oodatava maksulaekumise arvutusi täpselt nimetavad? Ennustus? Ettekuulutus? Aimdus?