Nimetasime mõningaid: näiteks meie eksportturgude taastumine ning laenuraha odavnemine ehk intressimäärade langus. Kahjuks pidurdab eksportturgude taastumise positiivset mõju meie Põhjamaadega võrreldes oluliselt kallim elektrihind, sest elektrita on väga raske midagi toota. Laenuraha odavnemise positiivne efekt jõuab aga Eesti majandusse probleemideta, oleme ju täieõiguslikud eurotsooni liikmed, ehkki odavnemine on kõigile eurotsooni liikmetele ühesugune ja konkurentsieelist meile sellest ei johtu.
Euroopa Keskpank otsustaski neljapäeval langetada intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Tegemist on teise järjestikuse intressilangetamisega sellel aastal, ka juunis langetas keskpank intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra.
Sellel meie laenuvõtjate jaoks suurepärasel uudisel on paraku ka varjukülg. Nagu teame, on Euroopa Keskpanga eesmärgiks olnud, et eurotsooni inflatsioon ei ületaks kaht protsenti. Seda eesmärki ei ole veel saavutatud. Võib oletada, et peagi näeme inflatsioonieesmärgi lõdvendamist näiteks kolme protsendini. Seega ei ole tavapärasest kõrgema inflatsiooni kadumist oodata ilmselt niipea. Majapidamistele või hoiustajatele ei ole see meeldiv uudis.
Meil on veel üks põhjus inflatsiooni kasvamist eeldada. Läinud kümnendil trükkis keskpank juurde enneolematu koguse eurosid, millest suurema osaga lahendasid riigid oma probleeme ning mis ei jõudnudki tarbimisse. Laenuraha odavnes pretsedenditult ning inflatsiooni samal ajal peaaegu ei olnudki. Viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud inflatsioon oli seega paratamatu, kuna rahatrükk oli pikalt ületanud reaalset majanduskasvu. Kuid viimaste aastate inflatsioon pole olnud nõnda suur, et oleks korrigeerinud kogu rahatrüki mõju: osa lisarahast on paigutatud sellistesse varadesse ja instrumentidesse, kust see imbub lähikümnenditel tarbimisse pikkamööda ning toidab inflatsiooni pisitasa.