Erkki Bahovski ⟩ Saksa identiteet ristteel

Saksa piiripunkt Baierimaal Kiefersfeldenis. Nüüd kehtestab Saksamaa piirikontrolli kõikjal oma piiridel. Foto: Peter Kneffel / dpa / picture-alliance / Scanpix

Saksamaa piiride sulgemine võib tähendada muutust saksa identiteedis, mis on seni rõhutanud eurooplust, kirjutab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.

Wir schaffen das, nii ütles toonane Saksamaa liidukantsler Angela Merkel rändekriisi kõrgajal 2015. aastal. Ehk äraseletatuna tähendas see ütlus, et Saksamaa saab sisserändajatega hakkama. Merkeli avaldus äratas pahameelt mitmel pool Euroopas, kaasa arvatud Eestis, ja seda on peetud ka üheks põhjuseks, miks britid otsustasid korraldada 2016. aastal Brexiti referendumi. Saksamaale saabus tol aastal üle miljoni sisserändaja.

Nüüd on tehtud sisserändajate küsimuses pea et täispööre, kui Saksamaa teatas esmaspäeval, et sulgeb kuueks kuuks oma piirid. Dokumentideta Saksamaale enam ei saa. Tõsi, see meede kehtis varem juba Austria, Tšehhi, Poola ja Šveitsi puhul, kuid nüüd lisandusid veel Prantsusmaa, Belgia, Taani, Luksemburg ja Holland. Just kogemus nende nelja riigiga, kust õnnestus piirilt Saksa valitsuse väitel tagasi pöörata 30 000 sisserändajat, pani Saksa valitsust uskuma piiri sulgemise vajadusse ka teiste riikidega.