JUHTKIRI ⟩ Normaalsed soovitused

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Riigieelarve peab olema kõigile arusaadav.
• Me ei peaks vastu võtma igat Euroopa reeglit.
• Kodanike umbusk võimude suhtes on õigustatud.

Väikeriigile omaselt rõhutas president Alar Karis esmaspäeval riigikogu sügishooaega avades läbipaistvuse ja lihtsate reeglite olulisust. President andis mõista, et mingis mõttes peaks Eesti leidma üles oma taasiseseisvuse juured, kui uuesti tekkinud Eesti Vabariik tegi 1990. aastail rida olulisi reforme, visates seeläbi seljast Nõukogude taaga ja muutudes lihtsaks väikeriigiks. Või tundus meile nii – nüüd üle 30 aasta hiljem on selge, et Eesti peab tegema läbi taaskordse uuenduskuuri, kuid seda 21. sajandi parameetreid silmas pidades. Ei saa kopeerida 1990. aastail edu toonud reforme, kuid toonased ja praegused märksõnad jäävad samaks. Need on «avatus», «lihtsus» ja «läbipaistvus».

Näiteks peab olema riigieelarve kõigile arusaadav, aga on küsitav, kas see ka tegelikult nii on. President rääkis küll riigieelarve kontrollitavusest ja siin astubki mängu parlament, kes peab presidendi sõnul tagama, et meie majanduskeskkond oleks aus kõikide suhtes. See suurendab ka riigikogu rolli ja olulisust Eestis – mida avalikum ja ausam on näiteks eelarvearutelu, seda vähem jääb võimalusi mingiteks tagatoa-diilideks.

Ukraina sõda paneb eelarve vastuvõtmisele teatud pinge – ühelt poolt on vaja eelarvet, et soetada täiendavat laskemoona, teisalt annab just see vajadus eelarve vastu võtta võimaluse mõnele poliitikule oma huve eelarves välja pressida.

Näiteks peab olema riigieelarve kõigile arusaadav, aga on küsitav, kas see ka tegelikult nii on.

Euroopa Liit on teine koht, kus peab valitsema lihtsus ja arusaadavus. President tõi oma kõnes välja riigikogu Euroopa asjade komisjoni rolli kasvu, mis ongi täiesti normaalne. Seadis ju 2009. aastal jõustunud Lissaboni leping liikmesriikide parlamentidele suurema rolli Euroopa õiguse monitoorimisel. Meie huvi on Euroopa siseturu toimimine, kuid me ei peaks tormama vastu võtma kohe igat Euroopa reeglit, hoiatas president. Jällegi tasakaalu hoidmine ja mitte oma agenda ajamine presidendi poolt. Postimees ühineb presidendi soovitusega bürokraatiat ohjeldada.

President viitas ka demokraatias mõneti paratamatule nähtusele – sellele, et teatud usaldamatus ongi demokraatiasse sisse kirjutatud. Ühelt poolt võib teha üleskutseid kodurahule, kuid teisalt võib kodurahu olla uinutav ja viia lõpuks ikkagi autokraatiani. Kodanike umbusk võimude tegevuse suhtes on seega õigustatud, see kehtib loomulikult ka meedia kohta. Võimude pädevus

on põhiseadusega paika pandud, kuid mitte kivisse raiutud. Samas tähendab parlamentaarse demokraatia olemus, et parlamendil on ikkagi Eesti seadusloomes esmane roll.

Iseküsimus muidugi, kui palju riigikogu kavatseb presidendi kõnes toodud soovitusi järgida. Me oleme näinud riigikogus obstruktsiooni, saadikute ülejooksmist ühest erakonnast teise, sobimatut sõnakasutust jne. Igal juhul on president andnud riigikogu sügishooajale töise ja optimistliku tooni.