Raul Eamets ⟩ Mida teeb Euroopa Keskpank intressidega?

Raul Eamets. Foto: Tairo Lutter

Euroopa Keskpangast (ECB) on 12. septembril oodata uusi teateid. Keskpanga nõukogu koguneb, et otsustada, kas langetada baasintressimäära või jätta see muutmata, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Baasintress mõjutab omakorda euribori, mis on kõigi Eesti laenuvõtjate laenumaksete lahutamatu osa. Mida siis tähed näitavad? Turud ootavad intressilangetust, kuna nn tulevikutehingute kuue kuu euribor on juba langenud alla 3,4 protsendi. Mida otsustab keskpank? Seda on keeruline öelda.

Mõni aeg tagasi külastas Eesti Panka kõrge keskpankur Frankfurdi peamajast. Isabel Schnabel, Euroopa Keskpanga juhatuse liige, rääkis inflatsioonist euroalal. Tema esitluses polnud küll midagi väga üllatavat, kuid see oli põhjalik ja hästi illustreeritud statistikaga. Oma ametikohale vastavalt püüdis ta süstida optimismi, kinnitades, et Euroopas on inflatsioon kontrolli alla saadud. Siiski pole veel saavutatud kahe protsendi piiri. Euroala inflatsiooni hoiab jätkuvalt üle kaheprotsendilise taseme teenuste sektori kõrgem inflatsioon, mis omakorda suurendab palgasurvet. Me teame, et kui palgad kasvavad loodetust kiiremini, siis teevad seda varem või hiljem ka hinnad. Esitlusest nähtus, et mida hilisem on 2025. aasta ELi majanduskasvu prognoos, seda pessimistlikum see on. Kui veel juunis eeldati, et järgmise aasta Euroopa majanduskasv võiks olla 1,4 protsenti, siis nüüd kaldutakse arvama, et see jääb pigem 1,3 protsendi juurde. Iga kümnendik tähendab aga miljardeid. Samuti ei ole mitmes riigis ja ka euroalal tervikuna palga reaalne ostujõud veel jõudnud koroonaeelsele tasemele. See omakorda annab ametiühingutele põhjuse nõuda kõrgemaid palku. Euroopas on ametiühingud üldiselt mõjukad ja võimukad. Nende palganõudmisi toetab ka tööturu olukord – kui töötuid on vähe, on ametiühingute läbirääkimisvõime suurem.