MARKO ERR ⟩ Mis on Eesti vee-ettevõtluse tulevik?

Vesi Foto: Toomas Huik

Mõistmaks, miks vee-ettevõtluse tulevik on paljudes kohtades Eestis murelapseks, on kasulik vaadata Harku kommunaalettevõttes OÜ Strantum lahtirulluvat probleemide pundart, kirjutab veemajandusekspert Marko Err.

Paljude maaomavalitsuste puhul on kommunaalettevõte n-ö rahakott, mida saab kasutada nii erinevate jooksvate kulude katmiseks kui ka kohalikust võimuringist väljajääva parteikaadri «parkimiseks». Selline on kohaliku demokraatia paratamatu reaalsus. Harku ei ole siin erand.

Praegune reaalsus, kus suhteliselt paindlik hinnaregulatsioon ning sisulise monopoli staatuses olemine võimaldab kommunaalettevõtte kohaliku elu laiaulatuslikku operatiivjuhtimist- läbi ehituslubade, kooskõlastuste ja eriõiguste (omanikujärelvalve, erinevad hanked, nõustamine jne). Näiteks Strantumi 2024. aasta hankeplaani maht, ca 5 miljonit eurot, loob kümneid kui mitte sadu erinevaid võimalusi tööde tegemiseks. Sellise mahu juures ei ole vaja isegi otseselt seadust asuda rikkuma, et luua kohalikele ettevõtjatele eelised. Nendele töödele lisanduva kümned väiketööd, mille elluviimiseks Strantum kui võrgustikuettevõtja ei pea hankeid tegema.