VAHUR LUHTSALU ⟩ Elu oma riigis pole lihtne

Vahur Luhtsalu Foto: Erakogu

Riigi majandus-, kultuuri-, sise-, välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine ja elluviimine on pidev ja katkematu protsess, kirjutab artiklisarja neljandas ja viimases osas diplomaat ja kolumnist Vahur Luhtsalu.

Nukuriik, marionettriik, banaanivabariik ja teised analoogsed liitsõnad on kaasajal, aga ka varem olnud ennekõike poliitilise võitluse retoorilised, ilukõnelised relvad nii rahvusvahelises mõõduvõtmises kui ka riikide päevapoliitikas, mille abil võimupositsioone ihaldavad opositsiooniliidrid soovivad täitevvõimu teostavate oponentide pihta suunatud süüdistustele anda suuremat kaalu, õõnestada võimul olijate autoriteeti ja avalikkuse toetust konsolideerides saavutada võimul olijate leerilt järeleandmisi, kompromisse või hoopistükkis taandumist võimu juurest.

Kui riiki valitseb keskmisest rangem võimurežiim, võib nukuriigi või teiste sarnaste sõnade sagedastel kasutajatel, kuid eriti vilepuhujatel, tõerääkijatel, kes täitevvõimu korruptsiooni ja muid valgustkartvaid asju esile toovad või ohustavad tema narratiivide elujõulisust, tekkida probleeme ka riigi julgeolekuasutuste, poliitilise salapolitsei esindajatega, mille eredaks näiteks olid omal ajal Gestapo Hitleri režiimi päevil või ka KGB tegevus Nõukogude Liidus ja Eesti NSVs. Riikide valitsuste, tipp-poliitikute tegevusele hinnangute andmine, riigi edasiminekute, aga ka taandarengute põhjalikum analüüs algab enamasti siis, kui aset leidnud sündmustest on juba möödunud aastad, isegi aastakümned ja kõne all olevat ajalooperioodi kajastavad arhiivimaterjalid ning kirjapandud memuaarid muutuvad uurijatele ja avalikkusele kättesaadavaks.