JUHTKIRI ⟩ Saime nad kätte

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Investeeringud küberkaitsesse on end ära tasunud.
• Venemaa ründab meid varjatud vahenditega.
• 2007. aasta kogemus õpetas paljugi.

Meie piiri taga elab meist 140 korda suurem rahvas, kellest enamikul ei oleks midagi selle vastu, et teha meiega sama, mis tehti grusiinidega 2008. aastal või mida tehakse juba kümme aastat ukrainlastega. Aga kuna meiega nii otse ei saa, siis tuleb proovida varjatult.

Aprillis ​2007 tabas Eestit enneolematu ulatusega küberrünnak. Inimestel ei olnud tunde võimalik ajalehtede ja pankade veebilehti avada. Valitsuse pressikonverentsil ütles tollane justiitsminister Rein Lang, et IP-aadressid viitavad Kremli arvutitele, kuid kes konkreetselt arvutiklahvidele vajutas, seda me teada ei saanud.

Tegime 2007. aasta küberrünnakutest tõsiseid järeldusi ja sundisime ka oma liitlased neid tegema. Juba aasta hiljem avati Eestis NATO küberkaitsekoostöö keskus ja kümme aastat hiljem toimus Tallinnas NATO küberkaitse suurõppus Locked Shields, millel osales 800 inimest 25 riigist.

Kui 2020. aasta novembris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi küberrünnakud tabasid, siis oli meil olemas korralik vundament, millele toetuda. Olime teinud õigeaegse investeeringu.

Neljapäeval võtsime välja esimesi dividende. Kaitsepolitsei, prokuratuur ning politsei- ja piirivalveamet andsid ühiselt teada, et on tuvastanud kolm Venemaa sõjaväeluure GRU töötajat, kes need rünnakud toime panid.

Eesti julgeolekuasutuste saavutust on võimatu üle hinnata. See on ajalooline. Kui varem võisime lihtsalt teada, et meie naaberriik paneb toime riiklikult toetatud küberkuritegusid, siis nüüd saame seda ka tõestada. Meil on teada, kes konkreetselt arvutiklahvidele vajutasid ja kelle käske nad täitsid.

Tõenäoliselt ei saa me kunagi teada nende tublide inimeste nimesid, kelle töövõit see on. Kuid me võiksime neilt õppida suurelt mõtlemist.

GRU sõjaväeüksus number 29155 ei ole pelgalt seltskond küberkurjategijaid. See on sama üksus, mis oli seotud 2016. aasta riigipöördekatsega Montenegros ja 2018. aastal Skripalide mõrva katsega Ühendkuningriigis. Ja nagu brittide juurdlus välja selgitas, viis Skripalide mõrva katse käsuahel välja Venemaa presidendi Vladimir Putinini.

On väga suur vahe, kas me ütleme kellegi kohta lihtsalt retooriliselt «kurjategija» või on selle taga tõendid ja kohtulik eeluurimine.

Neljapäeval oli maailma ühismeedia täis USA välisministeeriumi tagaotsimiskuulutusi, kus olid konkreetsete GRU töötajate pildid ja kus pakuti igaühe tabamise eest 10 miljonit dollarit. Kuulutuse all oli link anonüümsesse veebikeskkonda Tor ja raha saab teatavasti maksta bitcoin’ides. GRU häkkeritel ja nende peremehel on, mille pärast muretseda.

Tõenäoliselt ei saa me kunagi teada nende tublide inimeste nimesid, kelle töövõit see on. Kuid me võiksime neilt õppida suurelt mõtlemist.

Me oleme väike riik ja me ei suuda ega peagi suutma endast kümneid ja sadu kordi suurematega igas asjas võistelda. Kuid asjades, millest sõltub meie julgeolek, mis on meile elu ja surma küsimus, me lihtsalt peame seda tegema.