Aivar Reinap ⟩ Kolmas laine: riik sinu rahakoti kallal

Haridustöötajad Toompeal. Ehk tegi streik selgeks vähemalt ühe põhimõttelise asja: jätkusuutlik rahanduspoliitika eeldab jätkusuutlikku palgapoliitikat. Foto: Mihkel Maripuu

• Riigipoolsed kärped jõudsid rahvani äraspidiselt.
• Riigiametites on olnud palgaralli.
• Palgatõusudele tuleb panna piir.

Riik ei suuda kuidagi kärpida ametnike ja riigiteenistujate palku, kuid viimaste indekseerimisest, lisatasudest ja palgatõusudest tuleks hoopis loobuda, kirjutab peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap nädalakommentaaris.

Kauaoodatud kärped jõudsid sel nädalal äraspidiselt rahvani: üksikutelt hooldekodus olevatelt pensionäridelt võtame 200 eurot, vanemahüvitisele ja haiguslehe summadele kehtestame ülempiirid, sest rikkamad saavad ju ka haiguslehel ja lapsepuhkusel olles ise hakkama. Paksuks paisunud riiki tuleb ju kuidagi kokku tõmmata!

Kui Postimees on oma juhtkirjades viidanud riigieelarve kärbete vajadusele, siis oleme ikka mõelnud kiirelt paisunud ametnike ja riigiteenistujate palku, erinevaid soodustusi ja bürokraatia vähendamist ehk ka paisunud ametnike arvu ja nendele kuluvate summade vähendamist.

Pole ju mingi saladus, et viimase kolme aastaga on toimunud ministeeriumides ja riigi kontrollitavates asutustes ja ettevõtetes väga ebaühtlane palgaralli, mis on aidanud tublisti kaasa ka keskmise palga kasvule ja sealtkaudu taas läbi indekseeritud tõusude jõudnud paljude riigiteenistujate sissetulekutesse. Kuidas saada kõik taas kontrolli alla, kui turg ei toimi ehk riik on ise erasektori töötajate ülemeelitamises üks peamisi tegijaid tööturul?

Kui valitsuskoalitsioon tuli välja ligi 10-protsendilise kärpeplaaniga kolme aasta jooksul, siis erilist konkreetsust selles ei olnud. Näiteks siseministeeriumis tõusis keskmine palk koos lisatasudega kahe aastaga 36 protsenti 3450 euroni eelmisel aastal, millest lisatasu moodustas 190 eurot. Rahvusooperis Estonia samal ajal Rahandusministeeriumi andmetel tõusid 34 protsenti, aga Estonia enda andmetel 18,8 protsenti 1867 euroni, millest lisatasud 100 eurot* (loe loo lõpust Estonia ja Rahandusministeeriumi selgitusi) ja Keskkonnaametis 14 protsenti 1950 euroni, millest lisatasud 58 eurot ning Räpina vallavalitsuses 13 protsenti 1282 euroni ja lisatasusid ei makstud. Kuidas võtta nüüd kõigilt võrdne kärpeprotsent, kui kasvud ja summad on nii erinevad? Räpina näitel võiks alustuseks jõukamates asutustes kaotada lisatasud ja külmutada palgad.

Kuidas käib kärpimine erasektoris, näitas lõppeval nädalal Telia, kes teatas iga kuuenda töökoha kärpimisest, et efektiivsust ja investeerimisvõimekust tõsta. Kindlasti suudaks ka enamik Eestis töö kaotavast Telia 160 töötajast osavalt põhjendada, miks nad ettevõttele kasulikud on. Kui riik otsustaks samuti käituda, siis pigem kannataksid need osad, kus niigi on kokkuhoidlikumalt käitutud ja raha loetud. Seetõttu mõjuvad ka ministrite ähvardused kärpevõimaluste puudumisest kummaliselt olukorras, kus ministeeriumid on jõuliselt paisunud ja keskmised palgad üllatavalt kõrgele roninud.

Eks tunneta ka Postimees ehedalt riigi rahalist küllust, kui erinevad riigiasutused meie töötajaid jõuliste palgatõusudega üle ostavad. Selleks, et pidu ei lõppeks, peab siis erinevaid makse juba teise lainena tõstma ning kui maksumaksjatel jääb veel raha järele, siis saab neilt ka muid tulusid kolmanda lainena ehk toetuste vähendamisega kärpida.

Palgatõusudele piiri seadmisel saaks lõpuks ehk ka inflatsiooni kontrolli alla ja ka majanduse konkurentsivõimet veidi tugevdada.

Eeskuju mõttes oleks mõistlik loobuda mõneks ajaks palkade indekseerimistest, lisatasudest ja palgatõusudest ehk külmutada eelarved, sest erasektoris on see niigi paljudes sektorites juba mõnda aega tagasi tehtud. Kui valitutel kerkivad palgad aga edasi, siis pole ka imestada, kui erinevad ametiühingud nõuavad majanduskriisile ja kärpeplaanidele vaatamata üha uusi ja uusi palgatõuse oma sektorile, sest raha ju tundub olevat ja kui ei nõua, siis jääd riigi palgatabelis maha. Nii nagu on ülikoolid kaotanud näiteks võrreldes gümnaasiumidega või kohtud võrreldes prokuratuuri, politsei ja vanglatega.

Palgatõusudele piiri seadmisel saaks lõpuks ehk ka inflatsiooni kontrolli alla ja ka majanduse konkurentsivõimet veidi tugevdada. Inimestele ja ettevõtetele üha uute koormiste panek olukorras, kus riigisektor elab sama hästi edasi, tähendab üha pikemat majandusseisakut ja tarbijate kindlustunde hävimist.

Selle taustal mõjus kui sõõm värsket õhku Rootsi rahandusministri Elisabeth Svantessoni kommentaar, kui ta põhjendas tulumaksu määra alandamise vajalikkust: «Tavapalgasaajate palgad ja säästud on väärtust kaotanud. Nüüd teeme kõik endast oleneva, et rattad uuesti käima saada.»

*Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maateni kinnitusel tõusid palgad Rahvusooperis Estonia mitte 34 protsenti, vaid 18,8 protsenti 1867 euroni ning see kajastub ka teatri majandusaasta aruannetes, mis on kättesaadavad teatri kodulehel. 

«2020-2022 olid meile väga rasked koroona-aastad, mis tõid kaasa koondamisi. Ma ei tea, mis kõveraid teid pidi Rahandusministeerium arvutab töötasusid kuid siin võite ise veenduda, et mingist 30+ protsendilisest töö/lisatasude tõusust pole juttugi. Palgatõusus on Rahvusooper olnud tagaridades ja kaugel maas kõigist ametitest, ministeeriumidest ja muudest sektoritest. Seetõttu paluksin meie kohta käivat infot teie artiklis korrigeerida,» selgitas Ott Maaten.

Samal ajal kinnitas Rahandusministeerium Postimehele: «Rahandusministeeriumi esitatud andmed on korrektsed ja selliseid numbreid näitavad nii riiklik auditeeritud saldoandmik kui ka rahvusooperi enda majandusaasta aruanded: https://opera.ee/et/meist/juhtimine/aruanded-ja-hanked. Erinevus tuleb sellest, et ministeeriumi esitatud numbrid on antud aastate keskmiste arvudena, rahvusooperi andmed aga konkreetsete kuupäevade seisudega.»