Jüri Saar ⟩ Kas Eesti vanglad tuleksid toime välismaalt siia toodud kurjategijatega?

Viru vangla. Foto: Marianne Loorents

Hiljuti sai avalikkuse jaoks teatavaks justiits- ja digiministri Liisa Pakosta  pakutud plaan hakata raha eest tooma Eesti vanglatesse kinnipeetavaid teistest Euroopa Liidu riikidest. Ministri ettepanekut analüüsib Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja Sisekaitseakadeemia teadur Jüri Saar.

Sellekohase memo on minister Liisa Pakosta esitanud valitsusele poliitilise otsuse saamiseks. Saadava tuluna on nimetatud ca 30 miljonit eurot aastas. Tegemist pole vaid hoogsa mõttelennuga, vaid reaalse tegutsemiskavaga, mis võib teostuda. Seda plaani toetab teadaolevalt valitsuskoalitsiooni kuuluva Eesti 200 esimees.

Viimasel paaril aastakümnel on üles ehitatud Eesti korrektsiooniasutuste infrastruktuur, mis koosneb kolmest suurest uuest kaasaegsest vanglast (Tallinna, Jõhvi ja Tartu vangla), mille võimekuseks kokku on enam kui 3000 kinnipeetavat. Lisaks hoonetele on need asutused komplekteeritud tööks kinnipeetavatega ettevalmistatud töötajatega. Probleem, mida on vaja lahendada, seisneb selles, et Eesti vangide arv on olulisel määral vähenenud ja sisuliselt ehitati Eestisse suure hooga üks ülearune vangla.