:format(webp)/nginx/o/2024/09/06/16340796t1h6dca.jpg)
Paljudes õppeainetes koolis valitsevad soolised stereotüübid, kuid see ei peaks nii olema, kirjutavad Krista Fischer, akadeemik ja Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor, ja Maarja Grossberg-Kuusk, akadeemik ja Tallinna tehnikaülikooli optoelektroonsete materjalide füüsika täisprofessor tenuuris.
Eesti kuulub maailma kõrgeima haridustasemega riikide hulka. Veebisaidi Our World in Data andmetel saavad eestimaalased keskmiselt 13,5 aastat kooliharidust, olles sellega maailma tipus koos Saksamaa, Šveitsi, Kanada, Islandi, Ameerika Ühendriikide ja Leeduga. Ka hariduse kvaliteet on meil suurepärane, kui arvestada ühe tunnustatuima mõõdiku – PISA testi – tulemusi. Hiljuti avaldatud 2022. aasta PISA testi tulemuste põhjal on Eesti Euroopa riikidest esikohal ja ka maailma arvestuses tippude seas.
Eesti paistab silma ka sellega, et meie naised on keskmiselt pool aastat kauem haridust saanud kui mehed (eelnimetatud kõrge haridustasemega riikidest näiteks Šveitsis ja Saksamaal on just mehed veidi rohkem kooliharidust saanud ja ülejäänud neljas on sooline erinevus peaaegu olematu).
:format(webp)/nginx/o/2020/07/29/13240597t1h1930.jpg)
/nginx/o/2024/01/12/15826748t1hd241.jpg)