Möödunud nädala reedel avaldas statistikaamet tänavu teise kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) täpsustatud näitaja, mille järgi tuli välja, et majandus tegi nende kolme kuuga läbi tibatillukese tõusu, võrreldes esimese kvartaliga (möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes toimus siiski tagasiminek). See annab vähemalt väikese lootuse, et ehk on nüüd majandustsükkel oma põhja saavutanud ja ees ootab taas majandustõus, mis aitaks tasa teha selle, mis kaheksa languskvartaliga kaotatud.
Majanduse tsüklilisus annab meile teadmise, et ükski tõus pole lõpmatu, vaid vahepeal tuleb ikka tagasilööke, aga samuti lootust, et igale langusele järgneb ka jälle tõus. Tegelikkus on omajagu mitmepalgelisem – maailmas leidub näiteid, kus oodatud kasvu ei tule ega tule, mitu aastat järjest. Meile lähim näide on Soome, kus oli selline periood möödunud kümnendi esimeses pooles, kuid ka pärast seda on kasvunäitajad olnud pigem tagasihoidlikud. Põhjanaabrite majandus paistab olevat kuidagi ühe koha peale kinni jäänud.
Tsüklid on teadaolevas inimmõtlemises üks vanemaid motiive, pärinedes ilmselt juba aastaaegade ringkäigust. Sellest tulenevad iidsed müüdid igal aastal surevast ja taassündivast viljakusjumalast. Või siis Vana-Kreeka lugu viljakusjumalanna Demeteri armastatud tütrest Persephonest, kes veedab igal aastal poole ajast allilmas oma abikaasa, sealse valitseja Hadese juures, mille ajal tema ema on kurb ja huvitu, kuid kelle naastes viimane koos loodusega õide puhkeb. Neile lisanduvad ka müüdid tuhast taassündivast fööniksist. Keerulisemad uskumused peavad tsükliliseks juba kogu aja kulgu.