Demokraatlike riikide poliitikud on ajast aega pidanud päevikuid. Vabas maailmas võib kriitilisi ja ausaid märkmeid teha, keegi ei pane selle eest vangi ega lase maha. Ent diktaatorlikes riikides võib päevikupidamine maksta elu. Seda hinnatavam on Nõukogude Liidu esimese ja viimase presidendi Mihhail Gorbatšovi pikaajalise abi ja välisnõuniku Anatoli Tšernjajevi aastatel 1972–1991 peetud päevik.
Tellijale
AJALUGU ⟩ Gorbatšovi nõuniku päevik kirjeldab Nõukogude impeeriumi trööstitut valitsemist (1)
Tšernjajev alustas päeviku pidamist Brežnevi seisaku ajal 1972. aastal. Päevikutes kirjeldab ta oma tööd, osalemist NLKP poliitbüroo koosolekutel, nomenklatuuri datšades peetud mõttevahetusi ja pidusid, samuti diktatuuririigi igapäevast olmet.
2004. aastal annetas tollal 83-aastane Tšernjajev oma päevikute originaalid George Washingtoni ülikooli juures töötavale riiklikule julgeolekuarhiivile, et kindlustada neile püsiv juurdepääs väljaspool aina autoritaarsemaks muutuvat Venemaad.