Aivo Härmaste ⟩ Oleme lubanud tõuksijuhtidel liiga julgeks minna

Õnnetusse sattunud kergliikur. Foto on illustratiivne. Foto: Taavi Sepp

Meie teedel ja tänavatel on igapäevaselt väga suur hulk inimesi, kes kasutavad liiklusvahendina kergliikurit. Iseenesest ju väga positiivne nähtus. Seda aga juhul, kui ka kergliiklejad liiklusreeglitest kinni peavad. Reeglite eiramisega kaasneb aga sageli palju paksu pahandust ja muret, kirjutab kogenud sõiduõpetaja Aivo Härmaste.

Liiklusseaduse § 2 punkt 21(1) sätestab, et kergliikur on käesoleva seaduse paragrahv 87 lg 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse ka käesoleva paragrahvi punktis 80 nimetatud tasakaaluliikurit.

Arvamuslugu on ajendatud tõsiasjast, et praktiliselt iga päev toimuvad kergliiklejatega liiklusõnnetused. Suur hulk kergliikuriga sõitjaid saab kahjuks viga ja on ka fataalselt lõppenud õnnetusi. Tundub, et sellelaadseid õnnetusi juhtub üha sagedamini. Aga miks siis ometigi sellised õnnetused aina sagenevad? Reeglid kergliikurite – nimetame neid rahvapäraselt tõuksideks – kasutamiseks on ju olemas ning kui neid järgitaks, siis ei peaks õnnetusi nii palju juhtuma. Kehtib liiklusseadus ju neilegi.