AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Juhan Liivi «Vari» osutus autori jaoks prohvetlikuks

Juhan Liivi «Vari» (1966), kujundanud Toivo Kulles. Foto: REaD raamatupood

Jutustus «Vari», Juhan Liivi kuulsaim proosateos, ilmus aastal 1894. Paraku märgib sama aasta ka selle autori vaimset murdumist, kirjutab Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra.

«Varju» kõigest kaheksa päevaga kirjutamise asjaolude kohta teame päris palju – Liiv ise teeb sellest juttu kirjavahetuses nii vend Jakobi kui armastatu Liisaga. Samuti kirjeldab ta üsna eneseirooniliselt «Varju» saamislugu lühijutus «Esimesed kirjaniku tundmused»: «Mis saab käsikirjast? Kas ta on nii tähtjas? Kas kirjastaja juba loeb praegu? Oh, kui ta nüüd juba loeks! Kas ta maksab? Kui palju? Kui palju aega ta nõudis – kaks päeva. Hirmus! Missugust kohta ta praegu ju küll peaks lugema?»

1892. aasta hilissügisel oli 28-aastane Juhan Liiv kogu oma saatuse ühele kaardile pannud. Tulnud ära palgatöölt Oleviku toimetuses, üürinud tagasihoidliku ärklitoa ning palavikuliselt kirjatööle asunud. Kirjastajatelt ei tulnud «Varju» käsikirja kohta pikalt vastust, raha lõppes ning noor looja oli sunnitud kodukanti Alatskivile tagasi pöörduma. Otsus vabakutseliseks kirjanikuks hakata oli üpris hullumeelne temp ning nähtavasti aitas vaimne ülepinge tookord kaasa skisofreenia avaldumisele. Peale kolme kuud Tartu närvikliinikus 1894. aasta kevadel saadeti Liiv sealt ära diagnoosiga «varane dementsus», paranemislootuseta.