LOODUSFOTO ⟩ Seenemetsa silmarõõm

Nii leekivalt punased kärbseseened kui maikellukese marjad on inimesele mürgised. Foto: Rein Kuresoo

Mingil hetkel suve lõpu poole on punane kärbseseen meie metsades kõige nähtavam seeneliik. Ta moodustab mükoriisa (seenjuure) väga paljude puuliikide juurtega, eriti tugev on ta liit männi ja kasega.

Punase kärbseseenega on seotud rohkem lugusid kui ühegi teise meie seeneliigiga. Enne kärbselintide müügiletulekut piirdusid need enamasti sedastusega, et piima-suhkruga segatud seenepudiga on võimalik kärbseid tappa. Praeguseks on lennukama fantaasiaga etnomükoloogide arvates sellel seenel olnud aga oluline osa tsivilisatsiooni suurte müsteeriumite (näiteks India vedade, zoroastristlike pühade tekstide ja isegi uue ja vana testamendi) loomisel.

Punane kärbseseen sisaldab mitmeid toksilisi aineid, kahest peamisest toimeainest tekitab psühhedeelseid nägemusi muskimool. Teine toimeaine, muskariin, viib aga inimese iivelduse, oksendushoogude, värinate ja krampideni. Muskariin laguneb inimese või looma kehas, muskimool väljub kehast uriiniga. Selle tõttu tarvitasid näiteks tšuktši ja korjaki šamaanid, aga väidetavalt ka saamid «puhtama» joobe saamiseks enamasti kärbseseent söönud põhjapõdra pissi.