JUHTKIRI ⟩ Harjutusi sabale

Päeva karikatuur. 5. september. Foto: Urmas Nemvalts

• Riik on suutnud teha ministeeriumis üksnes marginaalseid kärpeid.
• Nüüd on leitud kärpekohad mitte riigiteenistujate palgafondist, vaid sotsiaalsfäärist.
• Reeglina on töötajate arv suurenenud kõigis ministeeriumites.

Postimees on mitmes juhtkirjas leidnud, et kujunenud majandusolukorras tuleb riigisektorit kärpida. Stardipüstol ongi korduvalt paukunud, aga jooksjad tammuvad millegipärast ikka veel hoovõtupakkude juures.

5. juunil kirjutasime, kuidas riik suutis teha ministeeriumis üksnes marginaalseid kärpeid. Kolm kõige suuremat kärpijat olid toona riigikantselei (eelarve kärpeprotsent on 3,02), välisministeerium (2,22) ning justiitsministeerium (1,88). Hiiglaslik kliimaministeerium pidas siis võimalikuks kärpida 0,42 protsenti eelarvest.

Praegu on kärpeteema uuesti laual, aga segadust sellega, mis suunas jooksma hakata, näib olevat jätkuvalt palju. Neljapäeval jätkub valitsuses vaidlus, millised kärped on koalitsioonilepingus ikkagi kokku lepitud. Vaieldakse, kes ja milliseid erandeid üleüldisest kärpeprotsendist peaks saama ning millise metoodika järgi kärpeid arvutada.

Ootamatult kiiresti on mõned kärpekohad siiski leitud – kuid mitte riigiteenistujate palgafondist, vaid sotsiaalsfäärist. On otsustatud kehtestada lagi vanemahüvitistele ja haigushüvitistele, mis annab ülejärgmisel aastal kokkuhoidu vastavalt 13 miljonit ja 4,4 miljonit eurot.

Ja see pole veel kõik, nagu öeldakse teleturus. Valitsus plaanib samast, 2026. aastast lõpetada ülalpeetavate abikaasade sotsiaalmaksu tasumise, mis annab loodetavasti kokkuhoidu 1,5 miljonit eurot. Riigieelarve mahtudes on tegemist peenrahaga, kuid võtab võimaluse olla lastega kodus nendel naistel, kes seda tahaksid. Tundub, et naised oma valikuis Eestis niiväga vabad olla ei tohigi. Kõik pole Mailis Repsi või Liisa Pakosta taolised superemad, kes tahaksid suure pere kõrvalt palgatööd vihtuda – ja nad pole seepärast veel tööpõlgurid.

Postimees on seisukohal, et kärpeteemaline huumorikool riigisektoris võiks lõppeda ning on aeg alustada päris kärbetega.

Seesama Liisa Pakosta (Eesti 200) näiteks ei taha justiits- ja digiministrina ministeeriumi töötajate arvu, palku ja preemiaid kärpida. Ometigi on ministeeriumi töötajate arv tõusnud mõne aastaga 17 protsenti ja palgafond ligi 30 protsenti. Kuidas ta võiks saavutada 2025. aastaks etteantud viis kärpeprotsenti eelarvest? Inimeste arvu vähendada ei saa, sest koormus on Pakosta sõnul «pööraselt suur». Pakosta väitel on ta pidanud kiire tööülesande puhul ministeeriumis inimesi sundima isegi öösel töötama. Kui see vastab tõele, siis öötöö pole ka normaalne ja viitab pigem korraldamatusele.

Pakosta ministeerium pole aga erand. Postimees avaldas 4. septembril statistika, millest nähtub, et reeglina on töötajate arv suurenenud kõigis ministeeriumites. Ja kõrgemate riigiteenistujate palkade indekseerimise (automaatse kasvu) lõpetamisest ei räägi keegi. Tõsi, peaministri, ministrite ja kohtunike palku ning samuti kantslerite, prokuröride palku arvutatakse ajutiselt 2028. aastani väiksema indeksi alusel.

Postimees on seisukohal, et kärpeteemaline huumorikool «harjutusi sabale» võiks riigisektoris lõppeda ning on aeg alustada päris kärbetega.