AVALIK PÖÖRDUMINE ⟩ Järvselja jahilossi lammutamise plaanist tuleb loobuda

Järvselja jahiloss valmis 1980. aastal palkidest, mis veeti kokku Eesti metskondadest. Seni kasutasid lossi maaülikooli õppejõud ja teadustöötajad praktikumide ajal. Foto: Sille Annuk

Eesti Maaülikooli seaduse (2019) § 8 p 3 sätestab: «Ülikool arendab, säilitab ja täiendab kultuuripärandi kaitseks ja oma ülesannete täitmiseks akadeemilise ja ajaloolise väärtusega kogusid ja arhiive, tagades neile teadus- ja õppetöö eesmärgil vaba juurdepääsu ning osutab ühiskonnale muid avalikke teenuseid raamatukogu, loomakliiniku ja teiste üksuste kaudu.»

Tegelikult toimib Eesti Maaülikool (EMÜ) praegu lausa vastupidi kehtestatud seadusele. EMÜs soovitakse lammutada Eesti metsanduse ja ajaloo sümboliks saanud Järvselja jahiloss. Eesmärk on asendada see kultuurilooline sümbolhoone uue euronõuetele vastava majutusasutusega. Järvselja jahiloss on hinnatud suure kultuuriajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega hooneks. Paraku ei ole EMÜs soovitud sellega arvestada. Muinsuskaitseameti tellitud uurimuses tehti ettepanek võtta jahiloss kaitse alla riikliku kultuurimälestisena kõige väärtuslikumate unikaal- ja tüüpehitiste kategoorias (Tartumaa kaitsmata ehituspärand 1870–1991, Välitööde aruanne, Tartu 2010).

Praegune Järvselja õppe- ja katsemetskond kandis varem Kastre-Peravalla nime. See oli endise Kastre mõisa tagamaa, muust maailmast soodega eraldatud paikkond. 1912. aastal laskis mõisa tollane omanik Alexander von Essen ehitada sinna oma jahikülaliste majutamiseks stiilse ümarpalkidest hoone, mida kohalik rahvas hakkas kutsuma jahilossiks. 1921. aastal anti senine Kastre-Peravalla metsandik Tartu Ülikooli kasutusse ja sinna asutati õppemetskond, mis oli praktikabaasiks ülikooli metsaosakonnale. Jahilossist sai üliõpilaste ühiselamu kevadsuviseks praktikaperioodiks. See jahiloss hävis kahjutules 1948. aastal. Praegu on see maa-ala tühi. Jahilossi enam ei olnud, aga mälestus sellest kui Järvselja sümbolist püsis meeles paljudel metsandusspetsialistidel, kes olid tudengipäevil hoones elanud. See kajastus ka paljudes tudengilauludes.