AIN KENDRA ⟩ Hendriksoni küür, ratturite ohutus ja Kristjan Järvan

Punane rattarada Tallinna kesklinnas 2020. aasta septembris. Foto: Madis Veltman

Me mõistame, et seadusi on erinevaid, mõned neist ka ajale jalgu jäänud. Kuid me ei kutsu üles neid seadusi eirama, vaid teeme oma esindajatele selgeks, et vananenud seadusetähed tuleb uuendada, mittevajalik kustutada ja kui tõesti midagi uut reguleerida vaja, siis tuleb seda teha, kirjutab volitatud teedeinsener Ain Kendra.

Sama lugu on ka mitmete ministrite kehtestatud määrustega. Ning erinevalt seadustest ja määrustest on standarditel kaudselt olemas «parim enne» – vist viieaastase intervalliga vaadatakse asjad üle, et mis edasi saab. Kolm valikut, kas tühistada, muuta või kirjutada uus. Kuid kuni neid muudatusi pole tehtud, kehtivad standardid olemasoleval kujul. Linnatänavate kohta oli standard 2003. aastast, see kirjutati ringi ja kehtestati uuel kujul EVS 843:2016.

Juba mõnda aega on vajadus ka selles standardis üht-teist muuta. Seekord soovitakse põhimõttelisi muudatusi, alustades pealkirjast «Linnaruum». Loodetakse, et uus standard saaks valmis järgmise, 2025. aasta lõpuks. Isiklikult julgen selles kahelda, sest tegemist on väga laia valdkonnaga, mis peaks andma raamid nii arhitektidele kui väga erinevatele insenerivaldkondadele. Alustades sellest, kas üldse mingit konkreetset valdkonda või detaili peab standardiga reguleerima, jätkates konkreetsete detailsete nõuetega. Praegune standard paneb paika tänavate funktsionaalse jaotuse ja vastavad nõuded (laiused ja kiirused). Hierarhilise tänavavõrgu põhimõtted.