Ruuben Kaalep ⟩ Seadus, millest on saanud oht Eesti ajaloomälule

Politsei konfiskeeris Lihulasse teel olnud kurikuulsa monumendi koopia. Foto: Eesti Leegioni Sõprade Klubi

Ukraina täiemahulise sõja tuules riigikogus vastu võetud seadus agressiooni ja inimsusevastaste kuritegude sümboolika keelustamisest ei ole hakanud tööle loodetud viisil, kirjutab Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide juhatuse liige Ruuben Kaalep.

Riigikogu võttis 21. aprillil 2022 vastu seaduseelnõu pealkirjaga «585 Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (agressiooni toetamine)». Sellega tekkis karistusseadustikku juurde § 151¹, mis on sõnastatud järgnevalt:

«Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.»