JUHTKIRI ⟩ Idasaksa sürpriis

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eestile pole äärmusparteide edu Saksamaal hea.
• Saksamaa pole pööranud tähelepanu immigratsioonile.
• Ukraina abistamise teemal tuleb rohkem survet avaldada.

Saksamaa kohalikel valimistel võidutsenud parempoolne AfD ja ka vasakpoolsed parteid Die Linke ja BSW seavad Saksa valitseva koalitsiooni surve alla. Eestile pole äärmusparteide edu Saksamaal hea märk.

Alternatiiv Saksamaale (AfD) võitis valimised Tüüringi liidumaal ja platseerus teiseks Saksimaa valimistel. Võit Tüüringis tähendab, et esimest korda Saksa Liitvabariigi ajaloos on ühe liidumaa suurim poliitiline jõud poliitilise spektri paremasse otsa kuuluv partei. Lisaks pääses Tüüringis kolmest valitsusparteist üle valimiskünnise vaid kantsler Olaf Scholzi Sotsiaaldemokraatlik Partei, näidates koalitsiooni suurt ebapopulaarsust.

Mis on AfD, Die Linke ja BSW tõusu ja valitsusparteide ebaedu põhjuseks? Tundub, et on nii üldisi kui ka spetsiifilisi põhjusi. Üldisemalt jätkasid Tüüringi ja Saksimaa valimised juunikuiste Euroopa valimiste suundumust, kus peavooluparteid põrusid nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal. Senine poliitika enam valijaid ei kõneta ja peavooluparteid ei suuda muutustega enam kaasas käia.

Kahtlemata on Euroopa üheks probleemiks jätkuvalt immigratsioon, seda nii praegusi Ukraina kui ka varasemaid Lähis-Ida põgenikke silmas pidades. Siit saabki minna Tüüringi ja Saksimaa spetsiifiliste küsimuste juurde. Kuulusid ju mõlemad liidumaad endisesse Ida-Saksasse. See aga tähendas, et sealsed inimesed puutusid õigusriigiga kokku alles pärast 1990. aastat, mil Saksamaa taasühines. Kõik need teemad, millega läänesakslased harjunud olid (denatsifitseerimine, demokraatlikud õigused kõigile), jõudsid Ida-Saksamaale hiljem. Lisaks ikkagi jätkuv varanduslik ebavõrdsus, mis tekitab idasakslastes vimma läänesakslaste vastu. Seda kasutavad nüüd oskuslikult ära poliitilise spektri otsadesse kuuluvad parteid.

Me ei tohi ega saagi Saksamaa valimisi mõjutada, kuid oma diplomaatide kaudu saame Berliinile pidevalt survet avaldada Ukraina abistamise küsimuses.

Kuid ei saa mööda vaadata ka Saksa valitsuse vigadest. Esiteks ei pööratud piisavalt tähelepanu immigratsioonile. Teiseks kõhkles liiduvalitsus Ukraina abistamisega – kindlalt me seda ei saa öelda, aga tõenäolisemalt oleks Ukraina sõda kiiremini lõppenud, kui Saksamaa oleks kohe sõja alguses Ukrainat täiel määral abistanud. Nüüd aga oleme olukorras, kus nii AfD, BSW ja Die Linke ei soovi Ukrainat abistada, mängides valijate sõjaväsimusel.

Loomulikult on igasugused kõhklused Euroopas Ukraina abistamise asjus vesi Moskva veskile. Ent näha Moskva kurja kätt valimisi otsustavalt mõjutamas on selge liialdus, need olid ikkagi Tüüringi ja Saksimaa valijad, kes oma hääle AfD, Die Linke ja BSW poolt andsid.

Eesti peab tähele panema arengusuundi Euroopa suurtes riikides. Oleme elanud teadmisega, et Molotovi-Ribbentropi pakt ei saa korduda, sest Euroopa on olnud Ukraina küsimuses ühtne. Kuid see ühtsus pole kivisse raiutud, nagu näitasid Saksamaa kohalikud valimised.

Eestil on vähe võimalusi Saksamaa sündmustesse sekkuda. Me ei tohi ega saagi Saksamaa valimisi mõjutada, kuid oma diplomaatide kaudu saame Berliinile pidevalt survet avaldada Ukraina abistamise küsimuses. Teeme näiteks Ukrainaga seotud algatuse, millest Saksamaal on raske kõrvale jääda.